Metsastepp on bioom, kus jõgedevahelistel aladel niidustepi või stepi alad vahelduvad paremate niisutamisoludega metsaaladega.

Metsastepp Devíni piirkonnas

Metsastepp moodustab parasvöötmes metsastepivöötme ja esineb ka lähistroopikas. Parasvöötmes moodustab ta Euraasias Kesk-Doonau madalikust Altaini ulatuva riba ning esineb ka kohati Sajaanide piirkonnas (Krasnojarski krai ja Irkutski oblast), Taga-Baikali krais, Mongoolias, samuti Põhja-Ameerikas Suure tasandiku põhjaosas ja Kesktasandiku lääneosas.

Eri pikkuskraadidel erineb metsastepp sõltuvalt aasta keskmisest sademete hulgast (100–400 mm aastas) ning talvede karmusest (jaanuari keskmine õhutemperatuur −5 kuni −40 °С). Erinev on ka taimkate. Põhja-Ameerikas on levinud okasmets-laialehised metsad, Euroopas – laialehised metsad, Lääne-Siberis kaasikud, Sajaanide piirkonnas kase-männikud ja Taga-Baikalis lehise-männikud. Metsad kasvavad mets-hallmuldadel, stepid mustmuldadel.

Lähistroopilisi metsasteppe nimetatakse savannideks ja preeriaks.

Viljakate muldade tõttu on metsastepid tugevalt mõjutatud inimtegevusest.