Alvin Johnston

Alvin Melvin Johnston hüüdnimega "Tex" (18. august 1914 Admire, Kansas – 9. oktoober 1998 Mount Vernon Washington) oli USA lendur, Boeingu ja Bell Aircrafti katselendur.

Elutee

Pärast oma esimest lennukogemust 11-aastaselt oli tema eesmärk saada piloodiks. Selle saavutamiseks alustas Alvin lennutunde juba 15-aastaselt ning läks hiljem õppima Oklahoma ametikooli Spartan School of Aeronautics, et saada lennukimehaanikuks. Enne 20 aasta vanuseks saamist oli Johnstonil nii mehaaniku kui ka piiratud (oli alla 20 aasta vanune) tsiviillenduri litsents.

Pärast kooli lõpetamist töötas Alvin lennutsirkuses Inman Brothers Flying Circus, müües pileteid ja hooldades lennukimootoreid. Seal võttis ta lennutunde Fordi kolmemootorilise lennukiga, tänu millele sai hiljem transpordilennuki piloodi litsentsi ja lennuinstruktori paberid. Samal ajal ostis Alvin endale biplaani ning asus raha teenima triki- ja huvilendudega.

1935. aastal abiellus ta DeLores Honeaga. Hüüdnime Tex sai Alvin Bell Aircraftis lennufirmas kauboisaabastes töötades.

Karjäär

1935. aastal asus president Roosevelt Hitleri agressiivse poliitika tõttu suurendama lennuväge, alustades vabatahtlike kodanike piloodikoolitusi. Alvin Johnston kandideeris instruktoriks.

Pärast Pearl Harborit töötas Johnston lennuväes transpordilennukite piloodina. Tema ülesanne oli tuua uued sõjalennukid tehasest sihtkohta.

Boeing Dash 80

Tänu eelmistest töökohtadest saadud kogemusele jäi Alvin silma Bell Aircrafti juhtidele, kes palkasid ta katselenduriks. Seal käisid tema käe alt läbi mitmed USA tähtsaimad sõjalennukid: P-39 Airacobra, P-47 ja P-51 Mustang.

Olles oma oskusi suurepäraselt tõestanud, valiti Johnston USA esimese reaktiivlennuki XP-59A Airacomet ülisalajase projekti katselenduriks. Uue lennukikatsetused toimusid Mojave kõrbes. Osalemine selles projektis tegi temast Ameerika ühe tuntuima katselenduri.

1949. aastal võttis ta koos oma sõbra Jack Woolamsiga osa USA tolle aja suurimast kiirema lennuki lennuvõistlusest, mille nimi oli National Air Races. Nad osalesid sellel võistlusel modifitseeritud P-39 Airacobradega, kuid juba võistluse eel toimus lennuõnnetus, kus Jack elu kaotas. Sellele vaatamata osales Tex võistlusel ja võitis selle, püstitades uue kiirusrekordi suletud lennudistantsi võidulendamises (167,15 m/s).

1949. aastal, pärast pikka tööd Bell Aircraftis, läks Tex tööle Boeingu kompaniisse Washingtoni osariiki XE3-47 projekti katselenduriks. Tegu oli esimese noolja tiivaga lennukiga. Olles projektis aktiivne terve selle kestusel, aitas Tex leida mitmeid lennuki vigu ja neid likvideerida. Ta oli määratud vanemkatselenduriks ning Boeing Airplane Company Wichita harutööstuse ja testlendude esindajaks. 1951. aastal võttis Johnston vastu pakkumise uues projektis B-52, mille eesmärk oli 8-mootorilise reaktiivpommitulennuki arendamine. Nimetatud lennuk oli sõjaväe huviorbiidis, mistõttu sai Alvin pärast B-52 edukat ja silmapaistvat esitlust ametliku tänu president Eisenhowerilt.

Tex Johnstoni karjääri tipphetk saabus pärast B-52 projekti täitumist, kui ta edutati Boeingu testlendude ülemaks. Tollal hakkas Johnston tööle Dash 80 projektis, millest pidi saama reisilennunduse tulevik. Tegu oli neljamootorilise reaktiivlennukiga, mis pidi reisilennunduses näitama reaktiivlennukite paremat võimekust seniste propellerlennukitega võrreldes . Esimese katselennu tegi Tex 15. juulil 1954. 16. oktoobril 1955 demonstreeriti Dash 80 kiirust USA-ülese lennuga, mis kestis 3 tundi ja 48 minutit. Sellest lennukist sai Boeingu suur edulugu ja hiiglaslik arenguhüpe tsiviillennunduses.

Pärast seda töötas Alvin Johnston Boeingus veel aastaid. Hiljem asutas ta ka enda ettevõtte.