Althofen

Althofen (sloveeni: Stari Dvor) on linn Austrias Kärnteni liidumaal Sankt Veit an der Glani ringkonnas.

Althofen
Althofen 2013. aasta septembris
Pindala	12,3 km² (2018)
Elanikke	4759 (1.01.2018)
Koordinaadid	46° 52′ N, 14° 28′ E
Asend Sankt Veit an der Glani ringkonnas

Linn asub umbes 15 km Sankt Veit an der Glanist põhjas ja 30 km liidumaa pealinnast Klagenfurdist põhjas Gurktali Alpide (läänes) ja Lavanttali Alpide (idas) vahel Krappfeldi orus. Linnaosad on Treibach, Althofen ja Töscheldorf.

Ajalugu

Althofenis on mõned eelajaloolised leiud, nimelt kaks neoliitikumi kirvest, mõned hilispronksiaegsed keraamikad ja Hallstatti aegne kääbas. Mitmed väikesed leiud ja mõned hauakivid pärinevad Rooma ajast.

Umbes 600. aastast sai Althofenist slaavlaste asuala. Altanhouuni Kärnteni hertsogkonnas on esmamainitud 1041. aasta dokumendis. Nagu naabruses asuvas Friesachis, olid valdused Salzburgi peapiiskoppide käes. Kohalikud Salzburgi foogtid elasid Althofeni lossis, mis laastati 15. sajandil Austria–Ungari sõjas ja ehitati umbes 1500. aastast peapiiskop Leonhard von Keutschachi juhtimisel ümber kui uus loss (Neues Schloss).

Katoliku kirikut on esmamainitud 1307. aastal, toona Friesachi koguduse kaitse all. Tänapäevane kihelkonnakirik koos oma suure torniga on Kärntenis ainus Thomas Becketile pühendatud hoone, see ehitati u. 1400. aasta paiku, barokk-kaunistused lisati 18. sajandil ja uusgooti kaunistused 1908.–1910. aastal.

1230. aastal sai Althofen olulise kauplemiskohana turuõiguse, peamiselt Hüttenbergi kaevandustest pärit rauale (Ferrum Noricum). 1897. aastal ostis kohaliku rauatehase parun Carl Auer von Welsbach (1858–1929), ferrotseeriumi (Auermetall) leiutaja. Ta arendas rauavabriku keemiatehaseks, hilisem Treibacher Industrie AG, peamine tööandja Althofenis tänaseni. Omavalitsus sai linnaõiguse 1993. aastal.

• 
  Vanalinn
• 
  Anne torn
• 
  Salzburger Platz6
• 
  Raekoda

Sõpruslinnad

• Tamm, Saksamaa
• Gradisca d'Isonzo, Itaalia