Ava peamenüü

Alta vald (ka: Alta kommuun; norra keeles Alta kommune; põhjasaami keeles Álaheadju gielda; kveeni keeles Alattion komuuni; soome keeles Alattion kunta) on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus Põhja-Norras Norra Lapimaal Finnmargi maakonna lääneosas, pisut põhja pool põhjapolaarjoont.

Alta

norra Alta kommune
põhjasaami Áltá gielda

Alta komm.svg

Pindala: 3845 km²
Elanikke: 20 097 (1.01.2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,2 in/km²

Geograafilised koordinaadid on 69°57...58' N, 23°17...18' E.

Vald piirneb põhjas Hasviki ja Hammerfesti vallaga, kirdes Kvalsundi vallaga, idas Porsangeri vallaga, lõunas Guovdageaidnu ja Kárášjohka vallaga ning läänes Kvænangeni ja Loppa vallaga.

Alta vald sai linnaks 1999. aastal.

Valla pindala on 3845 km² ja ta on seega Norra valdade seas pindalalt 7. kohal.

Aastal 1964 liideti Alta vallaga väike Talviki vald.

Sisukord

LoodusRedigeeri

ValgusRedigeeri

Päike ei looju 16. maist 26. juulini ning ei tõuse 24. novembrist 18. jaanuarini.

KliimaRedigeeri

Tänu Golfi hoovusele, mis toob Norra merre Mehhiko lahest sooja vett, on kliima küllaltki leebe.

HaldusRedigeeri

Valla keskusasula on Alta (põhjasaami Álaheadju, Áltá).

 
Alta Sentrum, Alta üks keskustest.

Vallavalitsus asub aadressil Sandfallveien 1 9506 ALTA.

Valla vanem (ordfører) on Geir Ove Bakken (Norra Tööpartei; ametiaeg 2003–2007).

Ametlik keel on bokmål.

RahvastikRedigeeri

Demograafilised näitajadRedigeeri

Elanike arv:

  • 2004: 17 359
  • 2005: 17 628 (1. jaanuar)
  • 2006: 17 912 (1. jaanuar)

Alta vald on Norra valdade seas elanike arvult 56. kohal ja Finnmargi valdade seas suurim.

Rahvastiku tihedus oli 2005. aasta andmetel 4,58 in/km².

AsustusRedigeeri

Valda kuuluvad järgmised asulad:

Saami kohanimedRedigeeri

Noorsoo, hariduse ja kultuuri peakomisjon otsustas 7. septembril 2005, et Kvenvik saab nimeks Covošluovta, Talvik – Dálbmeluovta, Store Lerresfjord – Stoura Liidnavuonna ja Bossekop – Bossogohppi.

 
Alta kaljujoonised

MajandusRedigeeri

Alta vald on Finnmargi kaubandus-, kommunikatsiooni- ja tööstuskeskus.

Alta vallas on ka Skandinaavia kõige põhjapoolsem ujuvhotell (aastast 1998).

TööstusRedigeeri

Alta lähedal kaevandatav kilt on üks selle maavara hinnatumaid sorte, sest ta on tekkinud umbes 600 miljonit aastat tagasi ning on seetõttu vaba kilda kvaliteeti alandavatest kivististest, mis võivad esineda alla 350 miljoni aasta vanustest kiltades, mida teistes maailma piirkondades märksa sagedamini esineb.

Alta kilta on eksporditud muuhulgas Tōkyō lennuvälja ehitusele ning ka Singapuri ja Malaisia piirile.

Alta vallas on ka vasemaagikaevandus.

TransportRedigeeri

Läbi Alta valla kulgeb rahvusvaheline tee E6, mis ühendab Trelleborgi linna Lõuna-Rootsis Kirkenesi linnaga Norra Finnmargi maakonnas Venemaa piiri ääres.

Alta vallas on lennujaam ning kala- ja kaubasadam.

Haridus ja kultuurRedigeeri

Alta vallas on Finnmargi Kõrgkool (Høgskolen i Finnmark), kino, muuseum ja raamatukogu.

Vaatamisväärsused ja kultuuriväärtusedRedigeeri

Komsa kultuur ja kaljujoonisedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Komsa kultuur
  Pikemalt artiklis Hjemmelufti kaljujoonised
  Pikemalt artiklis Alta Muuseum

Altafjordeni sopist Komsa mäe lähedalt leitud kiviaegsete esemete järgi on nime saanud Komsa kultuur (Komsakulturen). Need kuuluvad Norra kõige vanemate arheoloogiliste leidude hulka.

Komsa mäe lähedal Hjemmeluftis ning samuti Amtmannsnesi ja Kåfjordi kaljudel on ajavahemikust 4200 eKr kuni 500 eKr pärinevad Alta kaljujoonised, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Jooniseid on teada umbes 5000. Neil on kujutatud inimesi, paate ja põhjapõtru, samuti veelinde, karusid, kalu ja veeloomi ning mitmesuguseid sümboleid.

Struve kaarRedigeeri

Alta vallas Lille-Raipasi mäel on Struve geodeetilise kaare üks kõige põhjapoolsemaid mõõdupunkte (põhjapoolsem on ainult Hammerfesti vallas). Ka Struve kaar kanti 2005 UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Tirpitzi vrakkRedigeeri

Alta ja Kåfjordeni fjord on tuntud ka selle järgi, et seal püüti põhja lasta Saksa lahingulaeva Tirpitz. Laev sai nii suuri kahjustusi, et ta pidi fjordist lahkuma. Ta suundus Tromsøsse, kus ta oma eksistentsi lõpetas.

Tuntud altalasiRedigeeri

SõprusomavalitsusedRedigeeri

TähisedRedigeeri

Valla kood on 2012.

Vallal on vapp.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri