Alta vald
Alta vald (ka Alta kommuun; norra keeles Alta kommune; põhjasaami keeles Álaheadju gielda; kveeni keeles Alattion komuuni; soome keeles Alattion kunta) on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus Põhja-Norras Norra Lapimaal Finnmargi maakonnas, pisut põhja pool põhjapolaarjoont.
| Alta | |
|---|---|
| norra Alta kommune | |
| põhjasaami Áltá gielda | |
| Pindala: 3845 km² | |
Elanikke: 21 317 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 5,5 in/km² | |
 | |
 |
Geograafilised koordinaadid on 69° 57...58' N, 23° 17...18' E.
Vald piirneb põhjas Hasviki ja Hammerfesti vallaga, idas Porsangeri vallaga, lõunas Guovdageaidnu ja Kárášjohka vallaga ning läänes Kvænangeni ja Loppa vallaga.
Alta vald sai linnaks 1999. aastal.
Valla pindala on 3845 km² ja ta on seega Norra valdade seas pindalalt 7. kohal.
Aastal 1964 liideti Alta vallaga väike Talviki vald.
Loodus
muudaValgus
muudaPäike ei looju 16. maist 26. juulini ning ei tõuse 24. novembrist 18. jaanuarini.
Kliima
muudaTänu Golfi hoovusele, mis toob Norra merre Mehhiko lahest sooja vett, on kliima küllaltki leebe.
Haldus
muudaValla keskusasula on Alta (põhjasaami Álaheadju, Áltá).
Vallavalitsus asub aadressil Sandfallveien 1 9506 ALTA.
Valla vanem (ordfører) on Geir Ove Bakken (Norra Tööpartei; ametiaeg 2003–2007).
Ametlik keel on bokmål.
Rahvastik
muudaDemograafilised näitajad
muuda- 2004: 17 359
- 2005: 17 628 (1. jaanuar)
- 2006: 17 912 (1. jaanuar)
Alta vald on Norra valdade seas elanike arvult 56. kohal ja Finnmargi valdade seas suurim.
Rahvastiku tihedus oli 2005. aasta andmetel 4,58 in/km².
Asustus
muudaValda kuuluvad järgmised asulad:
Saami kohanimed
muudaNoorsoo, hariduse ja kultuuri peakomisjon otsustas 7. septembril 2005, et Kvenvik saab nimeks Covošluovta, Talvik – Dálbmeluovta, Store Lerresfjord – Stoura Liidnavuonna ja Bossekop – Bossogohppi.
Majandus
muudaAlta vald on Finnmargi kaubandus-, kommunikatsiooni- ja tööstuskeskus.
Alta vallas on ka Skandinaavia kõige põhjapoolsem ujuvhotell (aastast 1998).
Tööstus
muudaAlta lähedal kaevandatav kilt on üks selle maavara hinnatumaid sorte, sest ta on tekkinud umbes 600 miljonit aastat tagasi ning on seetõttu vaba kilda kvaliteeti alandavatest kivististest, mis võivad esineda alla 350 miljoni aasta vanustest kiltades, mida teistes maailma piirkondades märksa sagedamini esineb.
Alta kilta on eksporditud muuhulgas Tōkyō lennuvälja ehitusele ning ka Singapuri ja Malaisia piirile.
Alta vallas on ka vasemaagikaevandus.
Transport
muudaLäbi Alta valla kulgeb rahvusvaheline tee E6, mis ühendab Trelleborgi linna Lõuna-Rootsis Kirkenesi linnaga Norra Finnmargi maakonnas Venemaa piiri ääres.
Alta vallas on lennujaam ning kala- ja kaubasadam.
Haridus ja kultuur
muudaAlta vallas on Finnmargi Kõrgkool (Høgskolen i Finnmark), kino, muuseum ja raamatukogu.
Vaatamisväärsused ja kultuuriväärtused
muudaKomsa kultuur ja kaljujoonised
muuda
Pikemalt artiklis Komsa kultuur- Pikemalt artiklis Hjemmelufti kaljujoonised
- Pikemalt artiklis Alta Muuseum
Altafjordeni sopist Komsa mäe lähedalt leitud kiviaegsete esemete järgi on nime saanud Komsa kultuur (Komsakulturen). Need kuuluvad Norra kõige vanemate arheoloogiliste leidude hulka.
Komsa mäe lähedal Hjemmeluftis ning samuti Amtmannsnesi ja Kåfjordi kaljudel on ajavahemikust 4200 eKr kuni 500 eKr pärinevad Alta kaljujoonised, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Jooniseid on teada umbes 5000. Neil on kujutatud inimesi, paate ja põhjapõtru, samuti veelinde, karusid, kalu ja veeloomi ning mitmesuguseid sümboleid.
Struve kaar
muudaAlta vallas Lille-Raipasi mäel on Struve geodeetilise kaare üks kõige põhjapoolsemaid mõõdupunkte (põhjapoolsem on ainult Hammerfesti vallas). Ka Struve kaar kanti 2005 UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Tirpitzi vrakk
muudaAlta ja Kåfjordeni fjord on tuntud ka selle järgi, et seal püüti põhja lasta Saksa lahingulaeva Tirpitz. Laev sai nii suuri kahjustusi, et ta pidi fjordist lahkuma. Ta suundus Tromsøsse, kus ta oma eksistentsi lõpetas.
Tuntud altalasi
muuda- Egil Rasmussen, kirjanik, sündis Bossekopis (1903–1964)
- Bjørn Wirkola, suusahüppaja, kuulus klubisse Alta Idrettsforening (1943–)
- Olav Gunnar Ballo, Stortingi liige, sündinud Alta vallas (1956–)
- Eva M. Nielsen, Stortingi liige, on olnud Alta valla vanem (1950–)
- Kirsti Kolle Grøndahl, Stortingi esimees, Buskerudi maavanem, elas lapsena Alta vallas (1943–)
- Mikkel Gaup, näitleja (1968–)
- Ailo Gaup, motokrossisõitja (1980–)
- Pål Grøtte, skuuteri- ja motokrossisõitja (1975–)
- Trond Fredrik Ludvigsen, jalgpallur, sündinud Alta vallas (1982–)
- Klaus Pettersen, jalgpallur ja treener (1981–)
Sõprusomavalitsused
muuda- Oulu (Soome)
- Apatitõ (Venemaa)
- Bodeni vald (Rootsi)
Tähised
muudaValla kood on 2012.
Vallal on vapp.