Alfred Papmehl

Alfred Papmehl (22. mai 1890 Peterburi – 10. mai 1975 Lübeck) oli baltisaksa-inglise päritolu viiuldaja ja muusikapedagoog.

Ta alustas viiuliõpinguid 12-aastaselt. Aastal 1908 asus ta õppima Peterburi konservatooriumi, pärast lühikest sõjaväeteenistust õppis ta aastatel 1912–1914 Müncheni Muusikaakadeemias ja täiendas ennast aastatel 1914–1916 Petrogradis Leopold Aueri juures.

Aastal 1917 siirdus ta Tallinna, kus andis viiulitunde ja esines solistina (klaverisaatjateks olid tal Vladimir Padva, Sigrid Antropoff-Hörschelmann ja Paul Indra) ning ansamblistina (näiteks trios Raymond Bööcke ja Valentine Riivesega, aga ka heategevus- ja sümfooniakontsertidel (dirigendid Raimund Kull ja Nikolai Goldschmidt) Tartus, Valgas ja Viljandis.

Ta alustas pedagoogitegevust eraõpetajana, seejärel õpetas lühikest aega Ella Hirschi muusikakoolis ja aastatel 1919–1941 Tallinna Konservatooriumis (olles aastast 1938 professor). Tema õpilasteks olid Rudolf Palm, Emil Laansoo, Raivo Erendi, Kurt Brinkman, Arved Jakobi ja Harri Külvand. Ta oli tegev solistina ja kammeransamblites.

Ta lahkus aastal 1941 Saksamaale, ta tegutses pedagoogina Posenis ja Wismaris ning aastast 1955 Lübeckis. Ta on andnud soolokontserte Saksamaal ja Rootsis ning on loonud viiulipalu.

Isiklikku

Tema abikaasa Antonina Papmehl (neiuna Semeljova, 1902–1976) oli pianist, nende poeg Vassili Papmehl (1925–1989) oli viiuldaja ja Bad Segebergi muusikakooli direktor.

Kirjandus

• Eesti muusika biograafiline leksikon. 2. köide: N–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008, lk. 76.