Aleksandr Kotov

Aleksandr Kotov (1967)
Amsterdami maleolümpia (1954) kuueliikmelise võitjameeskonna autasustamine. Pildil: Kotov, Geller, Smõslov, Bronštein, Keres, Botvinnik ja FIDE ametnik (karikaga)

Aleksandr Aleksandrovitš Kotov (vene keeles Александр Александрович Котов; 12. august (vkj 30. juuli) 1913 Tula8. jaanuar 1981 Moskva) oli vene maletaja, maleliteraat ja malekohtunik, rahvusvaheline suurmeister (1950), rahvusvaheline arbiiter (1951).

Kotov oli aastaid NSV Liidu Maleföderatsiooni aseesimees. Tegutses malekohtunikuna. Ta oli kahel maleolümpial võistluste peakohtunik (1972, 1974). Maletajana mängis ta kahel MM-i pretendentide turniiril (1950, 1953). 1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Kotov oli üks neist, kes selle nimetuse samal aastal ka sai.

Kotov pääses 1939. aastal mängima NSV Liidu meistrivõistluste finaalturniirile, kus sai Mihhail Botvinniku järel teise koha. Selle saavutuse eest anti talle NSV Liidu suurmeistri nimetus. Sõjaaegsetel meistrivõistlustel (mais-juunis 1944 Moskvas) jagas ta 11.–14. kohta. Pärast sõda tuli ta 1948. aastal NSV Liidu tšempioniks (koos David Bronšteiniga).

Kotov mängis kahel korral Eestis: 1945. aastal tuli ta Tallinnas Eesti NSV lahtistel meistrivõistlustel ja 1947. aasta suvel Pärnu turniiril Paul Kerese järel teiseks. Detsembris 1947 sai ta Moskvas peetud Tšigorini mälestusturniiril viienda koha.

Kotov pääses kahel korral mängima MM-i tsoonidevahelisele turniirile ja mõlemal korral kvalifitseerus pretendentide turniirile. Pretendentide turniiril 1950. aastal Budapestis tuli ta kuuendaks ja 1953. aastal Zürichis jagas ta 8.–9. kohta.

Võistkondlik esinemineRedigeeri

Kotov võitis Nõukogude Liidu meeskonna koosseisus kaks kuldmedalit maleolümpiatel (1952, 1954). Mõlemal korral osales ta meeskonna varumängijana.

TunnustusRedigeeri

TeoseidRedigeeri

  • 1953 – "Шахматное наследие А. А. Алехина. Ч. 1. Дебют. Комбинация. Атака на короля". Москва: Физкультура и спорт, 456 с
  • 1958 – "Шахматное наследие А. А. Алехина. Ч. 2. Законы позиционной игры. Эндшпиль. Алехин и советские шахматисты". Москва: Физкультура и спорт, 606 с
  • 1965 – "Белые и чёрные". Роман [об Александре Алехине]. Москва : Советская Россия, 407 с
  • 1970 – "Тайны мышления шахматиста". Москва : Всероссийский шахматный клуб, 160 с
  • 1973 – "Александр Алехин". Москва: Физкультура и спорт, 254 с. (ilmus sarjas Выдающиеся шахматисты мира)
  • 1985 – "Как стать гроссмейстером". Москва: Физкультура и спорт, 240 с

Tõlked eesti keeldeRedigeeri

VälislingidRedigeeri