Albiit
Albiit ehk naatriumpäevakivi on päevakivide hulka kuuluv mineraal.
Albiit | |
---|---|
Omadused | |
Keemiline valem | NaAlSi3O8 |
Mineraaliklass | karkass-silikaadid |
Molekulmass | 263,02 |
Värvus | valge, hall, rohekashall, sinakasroheline |
Tihedus | 2,61...2,63 g/cm³ |
Kõvadus | 7 |
Lõhenevus | hea kahesuunaline |
Süngoonia | trikliinne |
Punktigrupp | trikliinne pinakoidaalne |
Kriips | valge |
Kaksistumine | väga tavaline |
Murdepind | ebatasane |
Läige | klaasi |
Kristallooptilised omadused | |
Optiline telg | kaheteljeline |
Optiline märk | positiivne |
Kaksikmurdumine | 0,0090...0,0100 |
Reljeef | madal |
Pleokroism | puudub |
Interferentsvärvused | esimest järku valge või hall |
nα | 1,528...1,533 |
nβ | 1,532...1,537 |
nγ | 1,538...1,542 |
Et albiit on otspunktiks nii plagioklassi kui ka leelispäevakivi seeriale, on teda loetud nende mõlema hulka kuuluvaks. Enamasti käsitletakse albiiti siiski koos plagioklassidega. Kuni 10% albiidi kristallstruktuuris olevast naatriumist võib olla asendunud kaltsiumiga. Suurema kaltsiumisisaldusega plagioklassi nimetatakse oligoklassiks.
Albiit on tavaline mineraal paljude tard- ning moondekivimite seas. Suurte kristallidena võib ta esineda hüdrotermaalsetes lõhedes. Albiiti leidub ka päevakivirikkas liivakivis ehk arkoosis. K-päevakivi mikrokliini kristallstruktuur on stabiilne kõrgel kristalliseerumistemperatuuril. Madalatel temperatuuridel toimub aga tahke lahuse lagunemine, mille käigus tekivad kaaliumirikkas mineraalis naatriumist rikastunud albiidist eraldised. Sellist nähtust nimetatakse pertiidistumiseks.
Mineraali nimi tuleb ladinakeelsest sõnast albus, mis tähendab 'valge'.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Albiit |