Albiit ehk naatriumpäevakivi on päevakivide hulka kuuluv mineraal.

Albiit
Omadused
Keemiline valem NaAlSi3O8
Mineraaliklass karkass-silikaadid
Molekulmass 263,02
Värvus valge, hall, rohekashall, sinakasroheline
Tihedus 2,61...2,63 g/cm³
Kõvadus 7
Lõhenevus hea kahesuunaline
Süngoonia trikliinne
Punktigrupp trikliinne pinakoidaalne
Kriips valge
Kaksistumine väga tavaline
Murdepind ebatasane
Läige klaasi
Kristallooptilised omadused
Optiline telg kaheteljeline
Optiline märk positiivne
Kaksik­murdumine 0,0090...0,0100
Reljeef madal
Pleokroism puudub
Interferents­värvused esimest järku valge või hall
nα 1,528...1,533
nβ 1,532...1,537
nγ 1,538...1,542

Et albiit on otspunktiks nii plagioklassi kui ka leelispäevakivi seeriale, on teda loetud nende mõlema hulka kuuluvaks. Enamasti käsitletakse albiiti siiski koos plagioklassidega. Kuni 10% albiidi kristallstruktuuris olevast naatriumist võib olla asendunud kaltsiumiga. Suurema kaltsiumisisaldusega plagioklassi nimetatakse oligoklassiks.

Albiit on tavaline mineraal paljude tard- ning moondekivimite seas. Suurte kristallidena võib ta esineda hüdrotermaalsetes lõhedes. Albiiti leidub ka päevakivirikkas liivakivis ehk arkoosis. K-päevakivi mikrokliini kristallstruktuur on stabiilne kõrgel kristalliseerumistemperatuuril. Madalatel temperatuuridel toimub aga tahke lahuse lagunemine, mille käigus tekivad kaaliumirikkas mineraalis naatriumist rikastunud albiidist eraldised. Sellist nähtust nimetatakse pertiidistumiseks.

Mineraali nimi tuleb ladinakeelsest sõnast albus, mis tähendab 'valge'.

Valged jooned mineraalis on albiidist eraldised kaaliumirikkas mikrokliinis (pertiitne struktuur). Pildil kujutatu laius tegelikkuses on umbes 5 cm.