Ava peamenüü

Oligoklass on kivimit moodustav mineraal, mis kuulub päevakivide plagioklassi rühma.[1] Võib ka öelda, et ta on plagioklassi erim[2].

Oligoklass
Oligoclase-4jg47a.jpg
Omadused
Keemiline valem (Ca,Na)(Al,Si)4O8, kus Ca/(Ca + Na) (anortiidi mahuprotsent) on vahemikus 10%–30%.
Värvus värvuseta, valge, rohekas- või punakasvalge
Tihedus 2,66 g/cm³
Kõvadus 6
Lõhenevus hea
Süngoonia trikliinne
Kriips valge
Murdepind astmeline
Läige klaasiläige; lõhenevuspindadel pärlmutriläige

Oligoklass on kivimit moodustavaks mineraaliks mitmetes happelistes ja keskmistes tardkivimites (graniit, süeniit, dioriit) ja sarnase mineraalse koostisega moondekivimites (gneissides).[2] Ta on domineeriv mineraal ka andesiidis[1]. Oligoklass on plagioklasside rühmas happelisuselt albiidi järel teine mineraal, milles anortiitse komponendi (Ca[Al2Si2O8]) sisaldus on 10–30%. Sellega sarnanevad plagioklasside rühma mineraalid albiit ja andesiin; seejuures nende eristamine toimub kristallooptiliste parameetrite määramisega.[2]

Oligoklass on trikliinne päevakivi ja kuigi kohati (näiteks pegmatiitides) võib ta esineda tahveljate kristallidena, esineb ta sagedamini kas teradena või jämekristalse massina.[2] Tema klaasiläikelised kristallid on värvuseta, valged, rohekas- või punakasvalged; lõhenevuspindadel pärlmutriläikega. Mineraali tihedus on 2,66 g/cm³, suhteline kõvadus Mohsi skaala alusel 6.[3]

Oligoklassi keemiline valem on: (Ca,Na)(Al,Si)4O8, kus Ca/(Ca + Na) (anortiidi mahuprotsent) on vahemikus 10–30%.

Oligoklassi leidub Eestis rohkesti ja seda nii kristalses aluskorras kui ka rändkivides.[2]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Monica Price, Kevin Walsh (2005). "Kivimid ja mineraalid". Looduse taskuraamatu sari. Varrak. Lk 166–167.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Kalle Suuroja (2007). "Kiviaabits: Eesti mineraalid". Tallinn. Lk 30, 34, 131.
  3. Herbert Viiding (1984). "Eesti mineraalid ja kivimid". Valgus. Lk 154.

VälislingidRedigeeri