Alavieska vald
Alavieska on vald Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas. Vald asutati 1879. aastal. Valla keskus on Alavieska.
| Alavieska vald | |
|---|---|
|
| |
| soome Alavieskan kunta | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 253,03 km² | |
Elanikke: 2447 (31.12.2022)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 9,7 in/km² | |
 | |
 |
Alavieska vald piirneb läänes Kalajoe linna, kirdes Merijärvi valla ja kagus Ylivieska linnaga.
Alavieska valla pindala on 253,03 km², millega ta on Soome 336 valla seas 263. kohal. Valla rahvaarv on 31. jaanuari 2011 seisuga 2764, millega ta on Soome valdade seas 258. kohal. Valla rahvastiku tihedus on 10,9 in/km². Valla rahvastikust 99,5% moodustavad soomlased.
Alavieskale on omased Pohjanmaa tasandikud, kus pinnavormide kõrguste vahe ei ületa 5–10 m. Ainult valla idaosas on maastik natuke muutlikum. Maastiku aluspõhja moodustavad kvartsi- ja granodioriidid ning teised süvakivimid. Aluspõhjas leidub väikestes kogustes väärismetalle. Mullad on moodustunud peamiselt moreenist ja turbast, eriti valla äärealadel. Kalajoe ja Talusjoe orus leidub savi, muda ja liiva, mida mujal vallas vähe leidub.
Kalajoe vallast kuulub enamik kagust loodesse voolava Kalajoe vesikonda. Vallas suubub Kalajoesse kaks lisajõge, Kähtävänoja ja Jukulaisoja. Valla põhjaosa kuulub Pyhäjoesse suubuva Talusjoe vesikonda. Järvi ei ole vallas ühtki. Metsad katavad vallast enam kui poole, aga ka soid ja rabasid on palju. Mõnel pool on soid palju kuivendatud.
Ajalugu muuda
Alavieska valla maa-ala oli asustatud juba kiviajal. Vallast on leitud arvukalt kiviaegseid esemeid, sealhulgas kirveid ja peitleid. Sel ajal elasid valla maa-alal laplased. Alles keskajal tõrjusid lõuna poolt tulnud soomlased nad põhja poole. See piirkond kuulus algul Salo ja alates 1540 Kalajoe kirikukihelkonda.
Pärimuse järgi olid Alavieska esimesed soomlastest asukad Jotuni või Jutila vennad, kes läksid sinna pakku Kalajoe kirikuõpetaja eest. Üks Alavieska vanimatest taludest kannabki Jutila nime. 1548 oli selles piirkonnas juba 12 talu.
Alavieskas asutati 1733 kogudusehoone ja see sai 1782 kabeli õigused. Lõplikult iseseisvus kogudus Kalajoe alt alles 1870.
19. sajandi algul kuivendati Alavieska järv selleks, et põllumaad juurde saada. Kuivenduskraavi rajamine Alavieska järvest Kalajoesse oli kivise pinnase tõttu väga keeruline.
Alavieska vald moodustati 1866. Vallaelanike peamine sissetulek tuli põllumajandusest ja kalapüügist, hiljem lisandusid sellele tõrvapõletamine ning salpeetri ja potase tootmine. Tänapäeval on 80% vallaelanikest hõivatud puidu- ja metallitööstuses.
Külad muuda
Alavieska (ka Kirkonkylä; keskus), Kähtävä, Someronkylä, Taluskylä, Kääntä, Jukulainen, Saarenkylä.
Kaugused Alavieskast muuda
- Ylivieska 16 km
- Helsingi 530 km
- Oulu 141 km
- Kokkola 85 km
- Kokkola-Jakobstadi lennujaam 105 km
- Ylivieska raudteejaam 17 km
Viited muuda