Alarich I

Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370410) oli läänegootide kuningas 395–410. Muinaspõhjakeelne Alrekr tähendab 'kõige' või 'kõigi valitsejat'.

Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg

EluRedigeeri

Alarich juhtis 394. aastal Ida-Rooma keiser Theodosius I liitlasena Frigiduse lahingus läänegootide vägesid, kus aitas alistada keiser Eugeniuse vägesid, mida juhtis frangi päritolu väejuht Arbogast. Gootide kaotused olid suured.

 
Rooma riik pärast Theodosius I surma aastal 395. Kaardil on punasega märgitud Lääne-Rooma keisririigi alad ja sinisega Ida-Rooma keisririigi alad

Alarich pettus pärast Theodosius I surma 395. aastal, sest temast ei saanud Rooma armee väejuhti. Ta algatas Balkani poolsaarel mitu röövretke, mida vahel toetasid ka kohalikud roomlased.[1] 401. aastal otsustas ta tungida Itaaliasse, purustas 402. aastal Mediolanumit (Milano) valvanud Rooma väed ning asus linna piirama ning pidas kolm lahingut Rooma väepealiku Stilichoga, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat võitu. Alarich lahkus Itaaliast Illyricumi suunas. 405. aastal soovis Stilicho temaga rahu sõlmida ning pakkus talle Rooma armee magister militium′i ametikohta, mida aga Konstantinoopoli keisrivõim ei tunnistanud.[2]

Alarich piiras 408. aastal Rooma linna, mis oli kaotanud oma tähtsuse, kuna Lääne-Rooma keisririigi pealinnaks oli 402. aastast olnud Ravenna, sest Lääne-Rooma keiser Honorius andis seal välja seadusi. Temaga liitusid ka endised Stilicho sõdurid. Alarich lahkus pärast väärtesemete ja raha saamist.

410. aasta suvel liikus ta tagasi Rooma suunas, vallutas linna sama aasta 24. augustil ning lasi seda kolm päeva rüüstata.[3] Lisaks röövis ta Lääne-Rooma keisri (395–423) Honoriuse õe Galla Placidia.

SurmRedigeeri

Peale Rooma rüüstamist liikus Alarichi sõjavägi läbi Calabria piirkonna Põhja-Aafrika suunas. Teel sinna nakatus Alarich, tõenäoliselt malaariasse, ja suri palavikku Cosenza linnas. 6. sajandil elanud ajaloolase Jordanese järgi maeti Alarich läänegootide traditsiooni kohaselt Busento jõe põhja. Jõgi juhiti orjade abil ajutiselt voolusängist kõrvale ja Alarich maeti koos suure hulga sõjasaagiga (sealhulgas väidetavalt ka 70. aastal Jeruusalemma templist varastatud menoraaga) jõe põhja kaevatud hauda. Hiljem kõik orjad hukati, et nad ei saaks haua asukohta paljastada.[4] Alarich I hauda ja selles peituvaid aardeid on pikalt otsitud, teiste hulgas ka näiteks SS-i juhi Heinrich Himmleri poolt, siiani pole otsinguid edu saatnud [5].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Moorhead, John. The Roman Empire Divided, 400–700. Harlow, London jpt., 2013, lk 42–43.
  2. Goldsworthy, Adrian. How Rome fell: death of a superpower. New Haven, London, 2009, lk 294–295.
  3. Moorhead, John, lk 42–43.
  4. Kristina Killgrove. "Warlord Who Caused The Fall Of Rome Was Killed By Malaria, New Research Shows". Forbes, 14.03.2016. Vaadatud 07.04.2021. Ingliskeelne.
  5. Megan Hamilton. "All You Need to Know About the Mystery of the Visigoth King Who Inspired Hitler and Reversed the Flow of a River". History Collection, 15.12.2018. Vaadatud 08.04.2021. Ingliskeelne.