Alaria alata

Alaria alata on valdavalt karnivooride soolestikus parasiteeriv alaarialiik, kes on maailmas laialt levinud.

Alaria alata
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Alamriik Pärishulkraksed Eumetazoa
Ülemhõimkond Platyzoa
Hõimkond Lameussid Platyhelminthes
Klass Kahepõlvsed (Trematoda)
Alamklass Digenea
Selts Strigeatida
Sugukond Diplostomatidae
Perekond Alaaria Alaria
Binaarne nimetus
Alaria alata
Goeze, 1792

AnatoomiaRedigeeri

Tal on kaks iminappa: suuiminapp kinnitumiseks ja kõhuiminapp toitumiseks. Alaria alata on hermafrodiit, kelle raiad asuvad keha tagumises ja emassuguelundid keha esiosas.

MorfoloogiaRedigeeri

Euraasias on Alaria alata 2,5...6 mm pikkune ja 0,5...2 mm laiune.

ArengRedigeeri

Alaria alata areng on kolmeperemeheline: munadest areneb ligi kahe nädalaga miratsiid, mis siseneb vaheperemehesse ja areneb vaheperemees-organismis tsekaaristaadiumini. Tsekaarid sisenevad omakorda lisaperemeestesse ning arenevad nende abil mesotserkaarideks. Mesotserkaaridena nakatavad Alaria alata imiussid edasi säilitusperemees-organisme. Ka säilitusperemehed võivad olla nakkuse kandjad, nii võivad imevad kassipojad saada nakkuse piimanäärmete kaudu.

PatogeensusRedigeeri

Alaria alata põhjustab säilitusperemeestel (muu hulgas hundid, rebased, koerad, kassid ja rästikutel) helmintoosi.

AvastamineRedigeeri

Alaria alata esmaavastajaks (1792) peetakse saksa zooloogi Johann August Ephraim Goezet.

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Toivo Järvis, "Veterinaaparasitoloogia", 4. Lameusstõved, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 26-27, 2011, ISBN 978 9949 19 715 6

VälislingidRedigeeri