Ain Amjärv
Ain Amjärv (11. aprill 1927 Vändra – 26. detsember 2010 Tallinn) oli eesti arhitekt.
Oli Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1962. aastast.
Õppis Haapsalus ja Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, lõpetas 1946. aastal Lihula Keskkooli hõbemedaliga. Samal aastal astus Eesti NSV Tallinna Polütehnilisse Instituuti (TPI) ehitusteaduskonda arhitektuuri erialale, mille lõpetas 1952. aastal. Pärast lõpetamist suunati Karjala NSV pealinna Petroskoisse NSV Liidu Põllumajandusministeeriumi projekteerimiskontori peaarhitektiks, kus põhitegevusalaks kujunes rajoonikeskuste planeerimine.
Vabal ajal tegeles mööblidisaini, motomatkamise ja purjetamisega (ehitas kaks purjejahti).
1956. aastal kolis värske perekonnaga Tallinna, ees ootas töö Balti Raudteekonna ülema asetäitjana arhitektuuri alal. Valmis Tartu Raudteelaste Klubi hoone projekt (1962, Eesti Rahva Muuseumi endine näitusemaja Kuperjanovi tänaval). Päevatöö kõrvalt maalis nii Tallinna, Jalta, Buhhaara kui ka Samarkandi vanalinna, eluolu (raudteelasena oli reisimine lihtsustatud) ja loodust. Jätkas uurimistööd aspirantuuris, teemaks suurfarmid.
1960-ndate algusest töötas EKE Projektis, hiljem Eesti Maaehitusprojektis.
1968. aastal alustas enda projekteeritud eramu rajamist Tallinnas Meriväljal. Järgnevat aega tähistavad farmihoonete (millest üks suuremaid oli Gagarini-nimelise näidissovhoosi oma) projektid üle Eesti. Järjest enam vaba aega pühendas maalimisele ja graafikale. Erialakirjanduses ilmus üle 200 artikli. Populaarseks osutus illustreeritud artikkel Karjala suitsusauna teemal (Sotsialistlik Põllumajandus. 1972 / 4, lk 172–177).
1980-ndatest veetis enamiku suvedest Haapsalus maalides ja joonistades, ateljee asus Võnnu tänaval. Projekteeris Haapsalu ja Uuemõisa piiril asuva Aiandus-Mesindusseltsi maja. Sellesse ajajärku kuulub ka romantilises võtmes kuivnõelatehnikas sari Haapsalu ajaloost, millest nii mõnigi leidis omaniku Kivilille Galerii näitusmüükide kaudu.
Pensionipõlves jätkas aktiivset ühiskondlikku elu, kirjutades ajakirjandusväljaannetes nii päevakajalistel kui ka ajalooteemadel. Artikkel Mast Õhtulehes.