Aari keel
Aari keel kuulub Afroaasia keelkonna omo keelte hulka. Seda räägivad aarid Etioopias Lõunarahvaste, rahvusrühmade ja rahvaste osariigis. Kõnelejaid oli 2007. aastal umbes 285 000, neist 129 000 olid ükskeelsed.[1] Peaaegu kõik aarid oskavad aari keelt, lisaks oskavad ka mõned naaberrahvaste esindajad aari keelt.
| aari keel (afa-n ari) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Etioopias |
| Piirkonnad | Lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariik |
| Kokku kõnelejaid | 285 000 (2007) |
| Keelesugulus | aari keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | - |
| ISO 639-3 | aiw |
Kiri
muudaAari keelt kirjutatakse ladina või etioopia kirjas. Aari keele kõnelejatest on alla 10% kirjaoskajad.
1997. aastal ilmus aari keeles Uus testament.[1]
Fonoloogia
muudaAari keel on toonikeel.
Keeles esinevad implosiivid ɓ ja ɗ ning heliline glotaalne frikatiiv ɦ.
Morfoloogia
muudaNimisõnad võivad lauses olla definiitsed või indefiniitsed. Nimisõnadel on kaks sugu (mees- ja naissugu), kaks arvu ja kolm käänet.
Tegusõnale liituvad aega ja isikut tähistavad sufiksid.
Süntaks
muudaPõhisõnajärg on SOV. Arvsõna, asesõna ja omadussõna järgneb nimisõnale.[2]
Koopulal on allomorfid -∅, -ye, -e:
- kooné yʱints-í-ye „see on laps“
- kooné yʱints-i „see on laps“
- ʔí-baab-e „tema on minu isa“
Koopula eituseks kasutatakse prefiksit dak-:
- ʔitá galtá dak-kít-e „ma ei ole vana mees“
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 https://www.ethnologue.com/language/aiw
- ↑ Hayward, Richard J. 1990. Notes on the Aari Language. In Hayward, Richard J. (ed.), Omotic Language Studies, 425-493. London: School of Oriental and African Studies, University of London.
Välislingid
muuda |
Vikisõnastiku kategooria: Aari keel |