Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse). Tavaliselt on koopulaks sõna "on".

Keeleteaduses nimetatakse koopulaks ehk köitmeks sõna või fraasi, mis seob alust öeldistäitega. Eesti keeles on koopulaks kõige sagedamini sõna "on", oleviku sünonüüm.

Koopula ilukirjanduses muuda

Koopula on olulisel kohal A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" teise osa 13. peatükis, kus see saab hüüdnimeks saksa keele õpetajale, kes õpilaste meelest ei paista peale koopula eriti midagi muud õpetavat.