Ava peamenüü

Tallinna Aktsiaklubi

(Ümber suunatud leheküljelt Aadliklubi)
Lai tänav 1/Nunne tänav 15 hoone 2008. aastal

Tallinna Aktsiaklubi (1788–1887 Societät auf dem Dom, 1887–1919 Tallinna Aadliklubi) oli 18. sajandi teisel poolel Tallinnas asutatud baltisaksa meesteklubi. Klubi tegutses esialgu Toompeal, hiljem aadressil Lai tänav 1/Nunne tänav 4.

Esimesed teated Toompeal tegutsenud aadliklubi kohta pärinevad 1783. aastast. Klubi sai ametliku nime Societät auf dem Dom (eesti keeles 'Toomsotsieteet') 1788. aastal vastu võetud põhikirjaga.[1][2]

Sotsieteedi liikmeks võisid saada lisaks aadlikele ka ametnikud, sõjaväelased, õpetlased ja kaupmehed. Liikmed soetasid aktsiaid, mille eest klubi ostis Toompeale maja. Klubi tegevus toimus kevad-talvel, kui maa-aadel Tallinnasse sõitis.[1][2] Klubi oli 18. sajandi lõpul tuntud ja kohati kritiseeritud vanamoodsuse ja rangete käitumisnõuete tõttu.[3][4] Sotsieteet korraldas ka igal aastal balle, mille tulu läks vaestekassale.[viide?]

1887. aastal võeti vastu klubi uus põhikiri, millega selle nimeks sai Aadliklubi (Revaler Adelsklub, ka Adliche Clubb). Sellest kujundati ühtlasi peamiselt aadlikest koosnev seisuslik klubi.[viide?]

Esimese maailmasõja ajal, 1915. aastal aadliklubi suleti ajutiselt Vene sõjaväevõimude poolt sakslastevastaste repressioonide käigus, hoolimata asjaolust, et eelnevalt oli klubi oma hoone laatsaretina Punase Risti käsutusse andnud. Hiljem lubati aadliklubi uuesti registreerida, kusjuures asutamisotsuses rõhutati õigusjärglust varasema klubiga.[5]

1919. aastal registreeriti senine Aadliklubi Aktsiaklubi (Aktienklub) nime all.[6] Järgneval paaril aastakümnel kuni klubi tegevuse lõpetamiseni olevat klubi liikmeid olnud ligi 300.[viide?]

Ajaleht Uus Eesti kirjutas 1940. aasta veebruaris, et Aktsiaklubi otsustas pärast sakslaste 1939.-40. aasta sakslaste ümberasumist tegevust jätkata. Selleks ajaks olevat Eestisse jäänud 70 klubi liiget.[7] Millal klubi lõplikult suleti, pole selge, igal juhul pidi see toimuma hiljemalt 1940 sügisel pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt[6].

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Heidi Heinmaa. Tallinna muusikaelust 18. sajandil. – Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis. Eesti Ajalooarhiivi toimetised, nr 21(28), Tartu 2014, lk 193−222, siin lk 215.
  2. 2,0 2,1 Indrek Jürjo. Tallinna klubid valgustusajastul. – Ideed ja ühiskond. Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.-19. sajandil. Tartu 2011, lk 120-141, siin lk 124.
  3. Heidi Heinmaa. Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil Doktoritöö, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Tallinn 2017, lk 158.
  4. Jürjo, lk 127.
  5. Aadu Must. Privilegeeritust põlualuseks: baltisaksa ühiskonnategelaste represseerimine Esimese maailmasõja ajal. – Esimene maailmasõda ja Eesti. Eesti Ajalooarhiivi Toimetised, nr 22(29), Tartu 2014, lk 15–107, siin lk 24-25, 66.
  6. 6,0 6,1 Eesti Rahvusarhiiv, 10.5.9. Seltskondlikud ühendused. Ajalugu
  7. Aktsiaklubi ja Mustapeade klubi jäävad tegutsema., Uus Eesti, nr 56, 28 veebruar 1940.

KirjandusRedigeeri