Ava peamenüü

2001 Mars Odyssey on NASA kosmosesond, mis uurib Marssi[1]. Sondi ehitas Lockheed Martin ja missiooni maksumuseks planeeriti 297 miljonit USA dollarit[2]. Missiooni eesmärgiks seati termokaamera ja spektroskoopide abil elu ja vee otsingud ning planeedi geoloogia ja radiatsiooni uurimine[3]. Teadlased loodavad, et sondi aparatuur aitab leida vastuse küsimusele: kas Marsil on kunagi olnud elu?[4][5] Lisaks loodetakse, et 2001 Mars Odyssey annab infot radiatsioonitaseme kohta, mida kavandatavate mehitatud missioonide meeskonnad võivad kogeda[5]. Sond on ülekandejaamaks Curiosityle ning varem ka Opportunityle ja Phoenixile[3].

2001 Mars Odyssey
2001 mars odyssey wizja.jpg
Kunstniku kujutis 2001 Mars Odysseyst Marsi orbiidil
Organisatsioon NASA
Alltöövõtjad Lockheed Martin
Kaaslane Marss
Orbiiti sisenemise aeg 24. oktoober 2001
Stardi aeg 7. aprill 2001
Kanderakett Delta II
Stardikompleks Cape Canaverali stardikompleks 17
Missiooni kestus 32 kuud (planeeritud)
15 aastat 4 kuud ja 23 päeva (seisuga 19.03.17)
COSPAR ID 2001-014A
SATCAT 26734
Mass 785 kg
Võimsus 750 W
Orbiidi elemendid
Ekstsentrilisus 0.0115
Inklinatsioon 93,2 kraadi
Apogee 500 km
Perigee 201 km
Tiirlemisperiood 117,8 min

Mars Odyssey startis 7. aprillil 2001 Cape Canaveralilt ja jõudis Marsi orbiidile 24. oktoobril 2001[6]. Sond on praegu 3800 km kõrgusel polaarorbiidil[7].

15. septembril 2010 sai sondist vanim Marsil tegutsev kosmoseaparaat[8] ning praegu on see vanim teenistuses olev kosmoseaparaat, mis on Maa-välisel orbiidil.

Sisukord

NimiRedigeeri

Mars Odyssey oli algselt osa Mars Surveyor 2001 programmist ja seda nimetati Mars Surveyor 2001 Orbiteriks. Orbiter pidi Marsile viima Mars Surveyor 2001 Landeri[9][10], kuid maandurimissioon tühistati kui NASA kaotas 1999. aastal Mars Climate Orbiteri ja Mars Polar Landeri[11][12]. Sondi uueks nimeks sai 2001 Mars Odyssey, et austada Arthur C. Clarke'i teostes, eriti "2001: Kosmoseodüsseias" kujutatud kosmoseuurimist[13][14][15].

Augustis 2000 asus NASA valima sondile nime. 200 pakutud nime seast valiti võitjaks Astrobiological Reconnaissance and Elemental Surveyor, lühendatult ARES. Valituks osutunud nime kritiseeriti mõjuvuse puudumise ja liigse agressiivsuse tõttu ning seetõttu otsustas nimekomisjon oma otsuse üle vaadata[16]. NASA valis välja kandidaadi "2001 Mars Odyssey", mis oli varem tagasi lükatud, kuna agentuur ei soovinud tegeleda võimalike autoriõiguste ja kaubamärgi probleemidega[17]. Probleemide ennetamiseks võttis NASA Clarke'iga e-posti teel ühendust ning sai vastuseks, et Clarke on väga meelitatud, et NASA soovib nimetada kosmosesondi tema teose järgi ja tal pole sellele plaanile mingeid vastuväiteid[16]. NASA nimetaski seejärel ARESe ümber 2001 Mars Odysseyks[18].

TeadusseadmedRedigeeri

Kolm peamist Odyssey teadusseadet on:

28. mail 2002 teatas NASA, et Odyssey GRS oli tuvastanud suure koguse vesinikku, mis viitab sellele, et umbes meetri sügavusel Marsi pinna all peab olema jääd[19].

MissioonRedigeeri

 
Mars Global Surveyori foto Mars Odysseyst Marsi orbiidil

Mars Odyssey startis Cape Canaveralilt 11. aprillil 2001 ja saabus Marsi orbiidile 24. oktoobril. Pärast Marsi orbiidile saabumist, alustas Odyssey aeropidurdamist, kasutades Marsi atmosfääri oma kiiruse aeglustamiseks ja orbiidi korrigeerimiseks[20]. Aeropidurdamisega suutis Odyssey säästa rohkem kui 200 kg kütust, kuna pidurdamisel ei kasutatud kordagi peamootorit. Aeropidurdamine lõppes jaanuaris 2002 ja Odyssey põhimissioon algas 19. veebruaril 2002. Põhimission kestis augustini 2004[21], kuid pärast seda on Odyssey missiooni korduvalt pikendatud ja sond on tänaseni töös.

2001 Mars Odyssey on oma teenistusaja jooksul olnud NASA peamisi ülekandejaamu Marsi orbiidil. Umbes 85% Spiriti ja Opportunity tehtud piltidest ja kogutud informatsioonist[22] vahendas Maale Odyssey ning Opportunity infot vahendab sond tänaseni. Sond aitas NASA-l kulguritele ja Phoenixile valida välja maandumispaigad ning lisaks jälgis Marsi atmosfääri, kui oma orbiidi korrigeerimiseks alustas aeropidurdust 2005. aastal Marsi orbiidile saabunud Mars Reconnaissance Orbiter.

Odyssey tiirleb Päikesega sünkroonitud orbiidil, mis tagab, et fotod on pidevalt valgustatud. 30. septembril 2008 muutis sond, Marsi infrapunas kaardistamiseks oma orbiiti. Uus orbiit välistab gammaosakeste detektori kasutamise, sest see võib põhjustada seadme ülekuumenemise.

28. oktoobril 2003 lõpetas päikesetormi järel töö MARIE, mis mõõtis radiatsiooni.

Juunis 2012 purunes üks kolmest hoorattast, kuid insenerid lahendasid probleemi varuratta kasutusele võtmisega. Varuks olnud neljas hooratas käivitati juulis 2012.

2010. aastal teatas Jet Propulsion Laboratory pressiesindaja, et 2001 Mars Odyssey jätkab oma tööd vähemalt 2016. aastani ja võib-olla kauemgi[23]. Hiljem on arvatud ka, et sond peab vastu kuni 2025. aastani[24].

ViitedRedigeeri