1958. aasta Portugali presidendivalimised

Portugali 1958. aasta presidendivalimised toimusid 8. juunil 1958.

Américo Tomás

Sel ajal oli Portugalis autoritaarne Uus Riik, mida juhtis Portugali peaminister António de Oliveira Salazar. President oli küll nimeliselt riigipea, kuid tegelikku võimu tal õieti polnud.

Eelmine Portugali president Francisco Craveiro Lopes polnud siiski nõnda kuulekas kui Salazar oleks soovinud ja kui tema 7 aasta pikkune ametiaeg läbi sai, ei tahtnud Salazar, et ta tagasi kandideeriks. Opositsioon palus, et Lopes kandideeriks sõltumatu kandidaadina, aga Lopes teadis, et tal ei olnud mingeid šansse niimoodi valitud saada, sest ta polnud ka piisavalt radikaalne; niisiis ta keeldus.

Rahvusliit, Portugali ainus erakond, esitas presidendikandidaadiks mereministri admirali Américo Tomási, kes oli oma ametis hästi hakkama saanud. Ta oli hankinud mereväele palju uusi laevu ja rajanud Portugali moodsa laevatööstuse.

Demokraatlik opositsioon esitas Tomási vastaskandidaadiks Humberto Delgado, kes oli Portugali kõigi aegade noorim kindral. 1952 oli ta määratud Portugali sõjaväeatašeeks Washingtoni, kus ta tutvus lähedalt demokraatliku valitsemiskorraga ja hakkas ka ise seda pooldama.

10. mail 1958 andis Delgado kuulsa intervjuu, kus ta küsimusele, mida ta Salazariga peale kavatseb hakata, vastas: "Ilmselt ma lasen ta lahti!" Tema avameelsus andis talle hüüdnime "Kindral ilma hirmuta".

Portugali salapolitsei PIDE hirmutas Delgado toetajaid ja oli palju teateid valimispettustest. Ametlikel andmetel anti Tomási kasuks 765 081 häält ehk 76,42% ja Delgado kasuks 236 057 häält ehk 23,58%. Mitteametlikel andmetel Delgado võitis need valimised.

Ametlikest andmetest hoolimata hirmutasid need valimised Uut Riiki sedavõrd, et Portugali põhiseadusesse tehti muudatus ja edaspidi ei valinud presidenti enam rahvas, vaid valimiskogu. Kahtedel järgmistel valimistel sai Tomás kõik 120 valimiskogu häält ning ta oli Portugali president kuni Nelgirevolutsioonini 1974, mille käigus Uus Riik kukutati ja Portugalis kehtestati mitmeparteiline demokraatlik valimissüsteem.

Delgado heideti Portugali sõjaväest välja. Ta põgenes Brasiilia saatkonda. Seejärel elas ta aastaid algul Brasiilias ja siis Alžeerias Ben Bella külalisena. 1964 asutas ta Roomas Portugali Rahvusliku Vabastamise Rinde, kuulutades, et ainus võimalus kukutada Uut Riiki on sõjaväeline riigipööre. Järgmise aasta algul tuli ta salaja Portugali. Võib-olla tahtis ta osaleda uutel presidendivalimistel, sest Tomási esimene ametiaeg hakkas täis saama. Ta võeti koos oma sekretäriga Portugali piirilinna Olivenza lähedal kinni ja hukati 13. veebruaril 1965. Ametliku versiooni järgi tapeti nad enesekaitseks, aga nad ei olnud relvastatud ja sekretär oli kägistatud. Nende surnukehad leiti kaks kuud hiljem Hispaaniast piiri lähedalt. Hiljem selgus, et mõlemad oli tapnud PIDE agent Casimiro Monteiro.