Ava peamenüü

15 cm schwere Feldhaubitze 18

sFH18

Valmistajamaa Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Saksamaa
Väljalaskeaasta 1934
Kaliiber 149,1 mm
Raua pikkus 4,5 m
Maks. laskekaugus 13250 km
Mürsu algkiirus 495  m/s
Mürsu kaal 43,5 kg
Maks. laskekiirus 4 lasku/min
Tõstenurk −3° – +45°
Laskesektor 64°
Maksimaalne kaal 5350 kg

15 cm schwere Feldhaubitze 18 ehk sFH 18 oli raske välihaubits mida Wehrmacht kasutas standardvälisuurtükina. Selle suurtükiga oli relvastatud tavaliselt 1 neljast pataljonist (abteilung) jalaväediviisi suurtükiväerügemendis.

KirjeldusRedigeeri

Haubits projekteeriti aastail 1926 – 1930 kahe firma koostööna: suurtükisüsteemi projekteeris "Rheinmetall-Borsig", lafeti aga "Krupp". Kasutati hüdropneumaatilist taandurmehhanismi ja haarlafetti. Rännakuasendis olid lafeti sahad eraldatud ja haarade külgedele kinnitatud.

Haubitsa veoks kasutati tavaliselt kahte eraldi hoburakendit: ühte lafeti ja teist suurtükiraua jaoks. Relva kokkupanekuks tulepositsioonil sõideti-lükati raud tagantpoolt oma hällile peale. Motoriseeritud üksustes kasutati suurtüki vedamiseks tavaliselt ühte keskmist või rasket poolroomikveokit. Relva põhipuuduseks oli tema suhteliselt väike laskekaugus.

Sellele suurtükile töötati ajaloos esmakordselt välja ja kasutati reaktiivabimootoriga mürske, mille maksimaalseks laskekauguseks oli 19 kilomeetrit. Samas vähenes reaktiivlaskemoonaga tunduvalt lasketäpsus ja kiirenes süsteemide kulumine, mistõttu see ei leidnud erilist kasutamist.

sFH 18 jäi kõigest hoolimata peale sõja lõppu veel pikaks ajaks mõne riigi relvajõudude kasutusse. Soome ostis 1940. aastal 48 suurtükki , võttes need teenistusse tähistusega 150 H/40. Neid moderniseeriti 1988. aastal ja kasutati kuni 2007. aastani uue nimega 152 H 88-40.