Wehrmachti jalaväediviisi koosseis
Teise maailmasõja jooksul formeerisid Saksa armee ja Waffen-SS kokku 330 jalaväediviisi. Sõja alguses 1. septembril 1939. oli Saksa armees rivis 85 nn tüüp 1939 diviisi, mis koosnesid organisatsioonitabeli kohaselt:
Diviisi staap
- Staabikompanii
- Motoriseeritud kaardistamisrühm
Kolm jalaväerügementi, igas
- kolm jalaväepataljoni, igas
- kolm laskurkompaniid (igas üheksa kergekuulipildujat, kaks raskekuulipildujat, kolm 50 mm miinipildujat)
- kuulipildujakompanii (kaheksa raskekuulipildujat, kuus 80 mm miinipildujat)
- jalaväe saatekahurite kompanii (kaks 150 mm saatekahurit, kuus Pak 75 mm saatekahurit)
Luurepataljon
- Ratsakompanii (üheksa kergekuulipildujat, kaks raskekuulipildujat)
- Jalgrattakompanii (üheksa kergekuulipildujat, kaks raskekuulipildujat, kolm 50 mm miinipildujat)
- raskekompanii
Suurtükiväerügement
- rügemendi staap ja staabipatarei
- kolm kerget suurtükiväepataljoni, igas
- staap ja staabi patarei
- kolm patareid (igas neli 105 mm haubitsat)
- raske suurtükiväepataljon
- staap ja staabi patarei
- kolm patareid (igas neli 150 mm suurtükki)
- motoriseeritud vaatluspataljon
Tankitõrjepataljon
- kolm motoriseeritud tankitõrjekompaniid (igas 12 37 mm tankitõrjekahurit)
- motoriseeritud raskekuulipildujakompanii (12 20 mm Flaki)
Pioneeripataljon
- kaks pioneerikompaniid (9 kergekuulipildujat)
- motoriseeritud pioneerikompanii (9 kergekuulipildujat)
- motoriseeritud sillakolonn C või B
- motoriseeritud kerge pioneerikolonn
Välitagavarapataljon
- tagavarakompaniid (igas üheksa kergekuulipildujat, kaks raskekuulipildujat, kolm 50 mm miinipildujat)
Tagalatoetus
- kaheksa kerget varustuskolonni
- üks kerge kolonn operatsiooniks vajalike materjalidega
- motoriseeritud remonditöökoda
- motoriseeritud tagalakompanii
Haldustoetus
- motoriseeritud pagarikompanii
- motoriseeritud lihunikukompanii
- motoriseeritud halduskompanii
Meditsiinitoetus
- hobuveetav meditsiinikompanii
- motoriseeritud meditsiinikompanii
- motoriseeritud välihaigla
- kaks ambulantsikompaniid
Muu
- veterinaarkompanii
- motoriseeritud välipolitseirühm
- välipost
1940. aasta 1. aprillil muudeti paljude diviisi allüksuste nimesid, Panzerabwehr (otsetõlge 'tankikaitse') nimetati ümber Panzerjägeriks (otsetõlge 'tankikütt') ning korrastati toetusüksuste numeratsiooni, enamus toetusallüksuste numbrid muudeti samaks diviisi numbriga.
Esimene suurem struktuurimuutus toimus kohe pärast Prantsusmaa kampaania lõppu 1940. aasta juunis. Et diviiside luurepataljonid kandsid kampaania käigus proportsionaalselt suuremaid kaotusi kui ülejäänud diviisi allüksuseid siis ainult üksikute diviiside pataljonid täiendati täiskooseisuni. Ülejäänute luurepataljonid jäid edasi teenima vähendatud koosseisus või läksid tankitõrjepataljoni koosseisu, moodustades nn kiirpataljoni (schnelle battalion).
Idarindel kantud kaotused ei võimaldanud enam nii suuri jalaväekoondisi ning 1943. aastal võeti kasutusele nn tüüp 44 diviisiorganisatsioon. Rügementides vähenes jalaväepataljonide arv kolmelt kahele ja luurepataljon asendati füsiljeeripataljoniga. Varustuse puuduse tõttu puudusid uutel formeeringutel tihti tankitõrje- või õhutõrjekompaniid.
1944. aasta lõpus hakati purukslöödud diviise üles ehitama uue nn rahvagrenaderide (Volks Grenadier) organisatsioonitabeli järgi. Suurtükiväerügemendis oli ühes pataljonis 75mm välisuurtükid 105mm haubitsate asemel, et korvata viimaste puudust ning suurtükipatareides oli nelja suurtüki asemel kolm. Samas oli jalaväeüksustes rohkem automaat- ja tankitõrjerelvi.
1945. aasta alguseks oli välja töötatud ka uus jalaväediviisi organisatsioon, kuid selle kasutuselevõtuni ei jõutud.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (September 2021) |