Ь ь

Kirillitsa
Tänapäevased tähed
А Ӓ Ӑ Ӕ Б В Г
Ѓ Ґ Ғ Ҕ Д Ђ Е
Ё Ӗ Є Ә Ӛ Ж Ӝ
Җ З Ҙ Ӟ З́ Ӡ Ԅ
Ѕ Ԇ И Ӥ Ӣ І Ї
Ӏ Й Ҋ Ј К Қ Ҝ
Ҟ Ҡ Ӄ Л Љ Ԉ М
Ӎ Н Њ Ҥ Ң Ӈ Ԋ
О Ӧ Ө П Р С Ԍ
Т Ԏ Ћ Ќ У Ў Ӱ
Ӳ Ӯ Ү Ұ Ф Х Һ
Ц Ч Ӵ Џ Ш Щ Ъ
Ы Ӹ Ь Э Ю Я
Arhailised tähed
Ҁ Ѹ Ѡ Ѿ Ѻ Ѣ
Ѥ Ѧ Ѫ Ѩ Ѭ Ѯ
Ѱ Ѳ Ѵ Ѷ

Ь (ь) on kirillitsa täht, mille nimi vene keeles on мягкий знак (mjagki znak 'pehme märk'), pehmendusmärk. See ei märgi eraldi häälikut.

Vene tähestikus on ь 29. täht.

Kirillitsa ь pärineb glagoolitsa tähest jer. Nendega märgiti redutseeritud vokaali [ĭ].

Eesti keeles jäetakse ь vene, ukraina ja valgevene nimedes üldjuhul märkimata.

Pehme märk ь

§ 71. Tähte b ei kirjutata sõna ette eesliidete järel, et eristada kaashäälik järgijatest ja näiteks и, е, ю, я,: карьер, вьюн, бурьян, подьячий, семья, ружьё, ночью, рожью, воробьиный, курьёзный, лисье, лисью, лисьи, чья, чьё, чью, пью, шью(karjäär, taim, umbrohi, köster, perekond, relv, öö, rukis, paseriin, uudishimulik, rebane, rebane, rebane, kelle, kelle, kelle, kelle juua, õmmelda).

Märkus. ь -täht on kirjutatud mõnes võõrsõnas, näiteks: батальон, бульон, гильотина, карманьола, компаньон, миньон, павильон, почтальон, шампиньон(pataljon, puljong, giljotiin, taskud, kaaslane, minion, paviljon, postiljon, šampinjon).

 

§ 72. Täht ь kirjutatakse kaashääliku pehmuse märkimiseks, välja arvatud h, nd (vt § 75), sõna lõpus näiteks: пить, темь, конь ja sõna keskel tahke kaashääliku ees, näiteks: молотьба, просьба, нянька, меньше.( rehepeks, palve, lapsehoidja, vähem).

Teise pehme kaashääliku ees oleva kaashääliku pehmuse märkimiseks kirjutatakse ь järgmistel juhtudel:

1.Kui sõna muudate, muutub teine ​​pehme kaashäälik kõvaks ja esimene kaashäälik jääb pehmeks, näiteks: няньки (нянька), свадьбе (свадьба), восьми (восьмой). (lapsehoidjad (lapsehoidja), pulmale (pulmad), kaheksa (kaheksas)).

2. Et näidata l pehmust, näiteks: сельдь, льстить, мельче, пальчик.( heeringas, pugema, väiksem, sõrmeke).

Kõigil muudel juhtudel, enne pehmeid kaashäälikuid, sealhulgas enne ч, щ, ei kirjutata tähte ь, näiteks: кости, ранний, нянчить, кончик, каменщик( luud, varajane, last hoidma, ots, müürsepp).

Märkus Kahe pehme tähe vahele ei kirjutata näiteks tähte ь: иллюзия, гулливый (illusioon, kergeusklik).

 

§ 73. Täht ь kirjutatakse ka järgmistel juhtudel:

1.Numbritega пять, шесть, семь, восемь, девять (viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa) keerulist numbrit, mille mõlemad osad on kaldus, näiteks: пятьдесят (пятидесяти, пятьюдесятью), шестьдесят, семьдесят, восемьдесят, девятьсот, но: пятнадцать (пятнадцати, пятнадцатью), шестнадцать (viiskümmend (viiskümmend, viiskümmend), kuuskümmend, seitsekümmend, kaheksakümmend, üheksasada, kuid: viisteist (viisteist, viisteist), kuusteist jne.

2. Näiteks instrumentaalse mitmuse vormides: детьми, людьми( lastega, inimestega), ka четырьмя (neljaga).

3. Määramata kujul enne ja hädavajalikus meeleolus enne ja eest, näiteks: пить — напиться; исправь — исправься, исправьте; взвесь — взвесься, взвесьте. (jooma – juua täis; paranda - parane, parandage; kaalu - kaalu, kaaluge).

 

§ 74. Tähte ь ei kirjutata:

1.Järgsõnad koos järelliitega -sk-, mis on moodustatud nimisõnade ь -st, näiteks: казанский (Казань), кемский (Кемь), сибирский (Сибирь), зверский (зверь), январский (январь). Kaasani (Kaasan), Kemi (Kem), Siberi (Siber), metslase (metslane), jaanuari (jaanuar).

Märkus Omadussõnad сентябрьский, октябрьский, ноябрьский, декабрьский, июньский, деньской (день-деньской) septemberi, oktooberi, novemberi, detsemberi, juuni, päeva (päeva-päev) kirjutatakse tähega ь; Hiina-nimedest -n tuletatud omadussõnad kirjutatakse ka, näiteks: юньнаньский (от Юньнань)   Yunnan (Yunnanist).

2. Genitiivse juhtumi korral on eelmise kaashääliku й  või -ня nimisõnade mitmus ja neist moodustatud järelliide -k- deminutiivi kasutades näiteks: вишня — вишен, вишенка; бойня — боен; читальня — читален; но: баня — бань, банька; яблоня — яблонь, яблонька; также деревня — деревень, деревенька; барышня — барышень; кухня — кухонь, кухонька.( kirss - kirsse, kirsike; tapamaja - tapamaja; lugemissaal - lugemissaale; aga: saun - saune, saunake; õunapuu - õunapuid, õunapuuke; ka küla - külasi, külake; noor daam - noori daame; köök - kööke, köögike).

 

§ 75. Pärast susistamist (ж, ч, ш, щ) kirjutatakse täht ь ainult järgmistel juhtudel:

1. Nominatiivsete ja süüdistavate juhtumite naiselike nimisõnade lõpus on ainsus, näiteks: рожь, ночь, мышь. (rukis, öö, hiir).

2. Teise isiku lõpus esineva verbi praeguse ja tulevase aja ainsuse järel ainsuse lõpus olev isik, näiteks: несёшь — несёшься, носишь — носишься, примешь — примешься.( kannad - kannad, kandma - kandma, aktsepteerid – aktsepteerima).

3. Verbi lõpus ainsuses imperatiivis ja täht ь säilitatakse ja edastatakse, näiteks: мажь — мажься; спрячь — спрячься; ешь.( määri - määrimine; peita - peita; sööma).

4.Mituudis enne -те, -тесь, esinevat imperatiivi, näiteks: мажьте — мажьтесь; спрячьте — спрячьтесь; ешьте. (määrige -määrige; peitke - peitke; sööge).

5. Verbi lõpus määramata kujul, kirjutades ja edastades - sja näiteks tähte ь: стричь, стричься. lõigata, lõikust saama.

6. Näiteks kõigis murretes pärast viimast ш и ч: сплошь, вскачь, прочь( täielikult, ratsutades, eemale) ja ka настежь murdes.

7. Osakeste lõpus: вишь, бишь, лишь, ишь.

Välislingid muuda

https://therules.ru/soft-sign/