Šokolaadimäed
Šokolaadimäed (sebu keeles Mga Bungtod sa Tsokolate, tagalogi keeles Tsokolateng burol, inglise keeles Chocolate Hills) on rühm ebatavalise kujuga mägesid, mis asuvad Filipiinidel Boholi saare keskosas.[1] Mäestikus on vähemalt 1260 koonilise kujuga küngast, kuid rohkem kui 50 ruutkilomeetri laiusel alal võib kokku loendada kuni 1776 küngast.[2]
Künkaid katab roheline rohi, mis muutub kuival hooajal pruuniks, sellest tuleb ka mägede nimi.
Kirjeldus muuda
Šokolaadimäed on heinasaokujulised künkad. See on koonuselise ja peaaegu sümmeetrilise kujuga küngastest moodustunud laineline maastik.[3] Kuplikujulisi künkaid on hinnanguliselt kokku 1268 kuni 1776. Künkad on lubjakivist ja kaetud rohuga. Kuplite kõrgus on 30–50 m, kõrgeima mäe kõrgus on 120 m. Künkaid on sadade kaupa Boholi Carmeni, Batuani ja Sagbayani linnade piirkonnas, need on Boholi üks suurimaid turismiaktraktsioone.[4]
Kuival hooajal, kui sademete hulk on ebapiisav, kuivavad rohuga kaetud künkad ja muutuvad šokolaadpruuniks. See muudab piirkonna näiliselt lõputuks koonusekujuliste šokolaadikommide väljaks.[5]
Taimestik muuda
Šokolaadimägesid katvas taimestikus domineerivad rohuliigid Imperata cylindrica ja Saccharum spontaneum. Mägedel kasvavad ka mitmed korvõielised (Compositae) ja sõnajalad. Küngastevahelisel alal on riisipõllud ja kasvatatakse muid väärtuslikke põllukultuure. Tänapäeval on looduslikku taimestikku hakanud ohustama kohalikud kaevandustööd.[6]
Teke muuda
Šokolaadimäed on koonilised karstimäed, mille sarnaseid esineb mitmetes teistes lubjakivirikastes piirkondades näiteks Sloveenias, Horvaatias, Puerto Rico põhjaosas ja Pinar del Río provintsis Kuubal. Mäed koosnevad hilise pliotseeni ajastu õhukese ja keskmise paksusega kihtidest, liivase ja killulise koostisega merelisest lubjakivist. Need lubjakivi liigid sisaldavad arvukalt madalast merest pärit fossiile, nagu näiteks korallid, limused, vetikad ja amööbsed protistid (Foraminifera).[7][8] Koonilise kujuga Šokolaadimäed on geomorfoloogilised vormid, mida nimetatakse inglise keeles cockpit karst. Need on tekkinud sademete, pinna- ja põhjavee tagajärjel lahustunud lubjakivist ning maapealse erosiooni tõttu. Rohkelt koopaid ja allikaid sisaldavaid mägesid eraldavad üksteisest lamedad tasandikud.[9][10][11]
Legendid muuda
- legend räägib kahest tülitsevast hiiglasest, kes loopisid üksteist kivide, rahnude, muda ja liivaga. Keegi ei tea, mis oli nende tüli põhjus, kuid see kestis paar päeva ja lõpuks olid nad nõrgad ja kurnatud. Osa rahne, kive ja liiva kleepus kokku ja tekkisid künkad. Tuhandeid aastaid kestnud tuule- ja vihmaerosioon muutis künkad lõpuks selliseks, nagu nad praegu on.
- legend räägib Arogost, äärmiselt võimsast ja nooruslikust hiiglasest, kes armus surelikku neiusse nimega Aloya. Nad elasid koos ja olid mõnda aega õnnelikud, kuni Aloya haigestus ja suri, põhjustades Arogole palju valu ja viletsust. Ta nuttis kurbusest ning iga kord, kui ta pisarad maapinnale langesid, moodustusid künkad – Šokolaadimäed.
- legend ütleb, et Carmeni tasandik oli hiiglaste laste mänguväljak. Ühel päeval mängisid lapsed kookide küpsetamist. Nad vormisid neid mudast ja liivast pooliku hiigelsuure kookospähklikoore sisse ning lasid siis kookidel päikese käes "küpseda". See oli võistlus, mille võidab see, kes teeb valmis kõige rohkem kooke. "Küpsenud" kookidest said Šokolaadimäed.[12]
- legend räägib linnast, milles hiiglaslik karabao (vesipühvel) sõi ära kogu viljasaagi. Elanikel sai lõpuks küllalt ja nad võtsid kogu oma riknenud toidu ja asetasid pühvlile kättesaadavasse kohta. Muidugi sõi pühvel toidu ära, kuid tema kõht ei saanud riknenud toiduga hakkama. Ta roojas, kuni oli oma kõhu toidust tühjaks teinud. Väljaheited kuivasid ja moodustasid Šokolaadimäed.[13]
Turistid Šokolaadimägedes
Turismindus muuda
Šokolaadimäed on Boholi kuulus turismimagnet. Mägesid on kujutatud provintsi lipul ja pitsatil, mis sümboliseerivad provintsi looduslike vaatamisväärsuste rohkust.[14] Mäed on kantud Filipiinide turismiameti turismisihtkohtade loendisse, need on kuulutatud riiklikuks geoloogiamälestiseks ja esitatud lisamiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse.[5]
Viited muuda
- ↑ Eye on the Philippines Global Eye (Vaadatud 8.02.2022).
- ↑ Chocolate Hills Seven Natural Wonders. (Vaadatud 8.02.2022)
- ↑ Bohol: The Jewel Paradise of the Philippine Islands www.bohol.net (Vaadatud 10.02.2022)
- ↑ Bohol www.dotpcvc.gov.ph/ https://web.archive.org/web/20061117074917/http://www.dotpcvc.gov.ph/Destinations/bohol.htm (Vaadatud 10.02.2022).
- ↑ 5,0 5,1 Chocolate Hills Natural Monument UNESCO World Heritage Centre (Vaadatud 8.02.2022).
- ↑ Bohol Island Herbarium (Vaadatud 10.02.2022).
- ↑ Hillmer, G., 1987, Zur geologie und morphologie der straandterrassen von Cebu und Bohol Philippinen. Berliner geographische Studien. kd 25, lk 363–376.
- ↑ Travaglia, C., R. Peebles, E. Bate, and A. Ferrer, 1987, Reconnaissance groundwater appraisal of Bohol Island, Philippines, by satellite data analysis. RSC Series no. 38. Food and Agriculture Organization of the United Nations, Rome, Italy.
- ↑ Restificar, S. D. F., M. J. Day, and P. B. Urlich, 2006, Protection of Karst in the Philippines (Varstvo Krasa na Filipinih)., 788 KB PDF version. Acta Carsologica. kd 35, nr 2, lk 121–130.
- ↑ Urlich, P. B., M. J. Day, and F. Lynagh, 2001, Policy and practice in karst landscape protection: Bohol, the Philippines. The Geographical Journal. kd 167, nr 4, lk-d 305–323.
- ↑ Leman, S. L., A, Reedman, and C. S. Pei, 2008, Geoheritage of East and Southeast Asia. , 5.7 MB PDF version. The CCOP-Institute for Environment and Development, Universiti Kebangsaan, Bangi Selangor, Malaysia.
- ↑ "Chocolate Hills Legends". Vaadatud 10.02.2022.
- ↑ The Chocolate Hills www.bohol.ph. (Vaadatud 14.11.2006)
- ↑ The Bohol Flag and Seal www.bohol.gov.ph (Vaadatud 8.02.2022).