Łachva

Łachva (valgevene keeles Лахва, jidiši keeles לאכווע, transkribeerituna Lahva) on küla (endine alev) Valgevenes Bresti oblastis Łuninieci rajoonis Śmierdźi jõe kaldal. Asula on Łachva külanõukogu halduskeskus.

Łachva
valgevene Лахва * / Łachva *transkriptsioon: Lahva vene Лахва Lahva
Elanikke	ˇ1286 (2010)
Koordinaadid	52° 13′ N, 27° 6′ E

Łachvas on keskkool, raamatukogu ja kultuurimaja. Vaatamisväärsusteks on vanalinn ja õigeusu kirik aastast 1880. Lisaks asub asula lähedal rauaaegne asulaplats.

Ajalugu

Łachvat on esmamainitud 1493. aastal. Asula hakkas kuuluma Navahradaki vojevoodkonda ja Navahradaki maakonda. Algul Leedu suurvürstide valduses olnud asula läks hiljemKiszkade ja seejärel Radziwillide valdusse.

XVII sajandil sai Łachvast alev, selle juurde rajati mõisakompleks. XVIII sajandil rajati mõisa juurde ka loss. Need ehitised on tänapäevaks hävinud.

Poola jagamisel läks Łachva aastal 1793 Venemaa koosseisu. Alev hakkas kuuluma Minski kubermangu. Asula omanikuks said Sayn-Wittgensteinid. XIX sajandi alguses pandi asulas tööle polsterdatud mööblit valmistav vabrik. Alevis oli suur juutide kogukond. 1897. aastal oli alevis 3894 elanikku, neist 1597 olid juudid; 1909. aastal oli elanikke 8654, neist 2880 juudid. Alev oli toona Niemirowicz-Szczyttide valdus.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Łachva Poola koosseisu. 1939. aastast kuulus asula Nõukogude Liitu, ühtlasi kaotas see ka alevi staatuse. 1942. aastal toimus kohalikus getos elanud juutide ülestõus, mis oli esimene selletaoline Natsi-Saksamaal. Getos olnud 2350 juudist suurem osa hukkus, umbes tuhandel õnnestus põgeneda.

Tuntud elanikke

• Marian Hutten-Czapski – Poola zooloog

Välislingid

• Łachva
• Łachva ülestõusu ajal pääsenu tunnistus