Ķērkliņi vasallilinnus

Ķērkliņi vasallilinnus (läti Ķerkliņu muiža, saksa Kerklingen) oli tõenäoliselt Liivi ordu vasallilinnus, mis asus Lätis ajaloolisel Kuramaal (Kurzeme): Salduse piirkonnas (Saldus novads) Zvārde vallas (Zvārdes pagasts – varem ka Vārde) Ķērkliņi järve edelakaldal, kunagisel mõisaasemel (Gut Kerklingen).

Salduse piirkonna vapp

Ķērkliņi loss (Schloss Kerklingen) XIX sajandi keskel

Ajalugu

Linnuseala kuulus Dobele komtuurkonda. Juba orduajal paigutati väiksemaid vasallilinnuseid suuremate ordulinnuste ette nö eelpositsioonidele piiride kaitseks välisvaenlaste vastu. Ka Kuramaal oli Liivimaa lõunaosa piiride kaitseks mitmeid ordu ja piiskopi vasallilinnuseid.

Juba 1549. aastast on Läti Rahvusarhiivi kogus dokumente Kerklini mõisast.

1575 läänistas kunagine viimane ordumeister ja tollane esimene Kuramaa hertsog Gotthard Kettler Kerklini järve ääres maad Rotger Koskullile, kes mõnede läti ajaloolaste arvates rajas sinna ka mõisa ja nimetas selle järve järgi.

Vahemikus 1591–1596 andsid Kuramaa hertsogid Friedrich ja Wilhelm Kettlerid oma kantslerile ja ülemnõunikule Michael von Manteuffelile, kelle suguvõsa oli XVI sajandi lõpus Pommerist (Pomorze) Kuramaale siirdunud, Poola võimude kinnitusel kuningas Zygmunt II Augusti privileegid vanade lääniaadlimõisate omandamiseks. Need olid Dobelsbergi ja Kerklingi mõisad, millest viimane kujutas endast väikest lossi, mis oli varem algselt kaitseehitisena püstitatud. Juba 1568. ja 1570. aasta retsessidega andis hertsog käsu kutsuda hertsogkonna kantsleri ametisse mõni sobiv aadlik välismaalt.

Pommerist pärit Manteuffelite vapp

1641. aastal ehitati Kerklinisse vana lossi lähedale kivist luteri kirik.

XVII sajandil ehitati linnust arvatavasti ümber. See oli Kuramaa ja Semigallia hertsogi vasallide linnus ja seal elas jõukas mõisnik.

1718. aastal sai mõis Friedrich Casimir von Kleisti omandusse, kelle perekonda see kuulus kuni 1920. aastani. Von Kleistide ajal ehitati mõis kaks korda ümber.

1885 välja antud von Kleistide perekonnakroonikas on pilt Kerklini mõisast, mis kujutab endast peaaegu ruudukujulist kahekorruselist mõisahoonet, mille kahes nurgas asetsevad diagonaalis väikesed ümartornid.

Aastatel 1918–1935 koostati Balti Ehitusmälestiste Arhiivi (Baltische Baudenkmäler-Archiv) pildikogu, milles oli kolm fotot ka Kerklini mõisast. Paksude seintega kogukal kahekorruselisel peahoonel on diagonaalnurkades kaks torni, millest üks on matsakam ja madalam, teravatipulise katusega ning ulatub müüridega teise korruse katuseräästani, teine aga saledam ja kõrgem, sakmelise ülarinnatisega ning ulatub vähemalt sama kõrgele härrastemaja katuseharjaga. Foto autor on parun Friedrich von Wolff-Lettien.

Mõis sai II maailmasõja lahingutegevuses tugevalt kannatada, kuid seisis pärast sõda veel püsti. 1949. aastast pärinevas kirjelduses on öeldud, et lossi uksed ja aknad on hävinenud, põrandad katki, katus on sõelapõhjaks lastud ja teise korruse ruumide sisustust on lõhutud.

1954. aastast paiknes Kerklinis NSV Liidu sõjalennuväe Zvārde õppepolügoon ja lennukimürsud langesid pidevalt mõisahoonete lähedusse.

1990. aastateks, kui sõjaväepolügoon seal likvideeriti, ei olnud kunagisest uhkest mõisasüdamest enam suurt midagi alles jäänud.

Ehitus

Linnuseala asetseb u 110 m kõrgusel üle merepinna, Kerklini järve edelakaldal ligi 15 m kõrgusel, järve poolt järskude kallastega künkal. Vasallilinnus kujutas endast algselt vähemalt kahekorruselist majalinnust, millele kas kohe või – kui hoone on veelgi vanem – hiljem tulirelvade ajastul lisati diagonaalnurkadesse lisakaitseks väikesed ümartornid. Need ehitati tugevalt flankeerivate tornidega – linnusekülgede parema kaitse alla võtmiseks. Mõisa peahoone ise on ehitatud põhiliselt punastest tellistest, kuid kohtab ka maakivist müüre. Hilisematel mõisaaegadel paiknes hoone teisel korrusel suur saal. Linnusekohast u 5 km kagus paikneb kunagine semgalite Dobe linnamägi (Incēni), mida ka Liivi ordu omal ajal kindlustas ja kasutas, kuid hiljem maha jättis.

Praegune seisukord

II maailmasõja ajal sai mõis kannatada, sõjaväepolügoonina kasutusel olles aga hävines pea täielikult ning alles on ainult väheldased varemed esimese korruse kõrguselt. Ka asustus on piirkonnas praktiliselt lakanud eksisteerimast ja see paikkond sarnaneb selles suhtes näiteks Aegviidu sõjaväepolügooniga Eestis. Linnusekohast u 450 m edelas asub Kerklini luteri kihelkonnakirik, mis on ka praegu varemetes.