Čerykaŭ

Čerykaŭ (transkribeerituna Tšerõkav, poola keeles Czeryków) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Čerykaŭ rajooni halduskeskus. Čerykaŭ asub Mahiloŭ linnast 77 kilomeetri kaugusel Soži jõe kaldal.

Čerykaŭ
valgevene Чэрыкаў * / Čerykaŭ *transkriptsioon: Tšerõkav vene Чериков (Tšerikov)
Čerykaŭ lipp Čerykaŭ vapp
Pindala	10,7 km²
Elanikke	7800 (1.01.2024)
Koordinaadid	53° 34′ N, 31° 22′ E

Haridust annavad kaks keskkooli, õhtukool, spordikool ja kunstikool. Linnas on kultuurimaja ja raamatukogu. Linnas on toiduainetetööstus, seal valmistatakse ka ehitusmaterjale.

Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum, osaliselt säilinud vanalinn, XIX sajandil valminud haiglahoone, aastal 1856 valminud katoliku kirik ja paljand.

Ajalugu

Čerykaŭ tsaariaegne vapp

Asulat on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1460. Selle varasemad omanikud olid Krzeczewid. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas Čerykaŭ kuuluma Viciebski vojevoodkonda ja Orša maakonda. Aastaks 1578 oli asulast saanud alev, XVII sajandi alguses sai alevist linn. Magdeburgi õigused ja vapi sai aastal 1641.

Aastal 1648 hõivasid linna kasakad, kes kasutasid seda baasina rüüsteretkede sooritamiseks Mscisłaŭ ümbruskonda. Uputuse ajal laastasid linna Moskva väed. Aastal 1678 hakkas linn kuuluma Mstsisłavi vojevoodkonda.

Poola jagamisel läks Čerykaŭ aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi maakonda. Ühtlasi sai linnast alev. Juba järgmisel aastal sai Čerykaŭ linnaõigused aga tagasi. Aastal 1787 olid üle poole linna elanikest juudid. Aastal 1792 ehitati sinna esimene katoliku kirik. Aastal 1781 sai linn uue vapi, aastast 1802 hakkas see aga kuuluma Mogiljovi kubermangu.

XIX sajandil hakkas linna läbima Moskva ja Varssavi vaheline maantee. Samal ajal rajati linna juurde Soži jõele kolm jõesadamat. Sinna rajati ka suhkruvabrik, linnas hakkasid toimuma hobuselaadad. Aastal 1839 oli linnas kaks vabrikut, kus valmistati velvetit, seal oli ka kaks vasevalutöökoda. Lisaks olid seal veel linase riide, potase ja nahatöötlemise ettevõtted.

Jaanuariülestõusu ajal moodustati linnas ülestõusnute väeosa, mis hiljem liitus Horki väeüksusega. Aastal 1865 oli linnas neli juudi palvemaja, lisaks asusid seal ka katoliku ja õigeusu kirikud. Aastast 1913 on teada, et linnas tegutsesid veinivabrik ja saekaater-veski.

Aastal 1924 läks Čerykaŭ Valgevene NSV koosseisu. Aastal 2002 taastati linna ajalooline vapp.

Pilte

• 
  Õigeusu kirik
• 
  Lasteraamatukogu
• 
  Endine katoliku kirik, praegune klubihoone

Tuntud elanikke

• Meyer Basin – üks 26 Bakuu komissarist
• Viktar Karamazaŭ – valgevene kirjanik
• Isak Luban – valgevene neuropatoloog
• Avraham Arnon – iisraeli pedagoog
• Naum Ahiezer – nõukogude matemaatik
• Aleksandr Ahiezer – ukraina füüsik
• Naum Slavin – nõukogude ajaloolane

Välislingid

• Linn Valgevene fotoentsüklopeedias
• Fotod linnast
• Linna juutide saatus II maailmasõja ajal