ČME3 on diiselvedurite seeria, mida valmistas aastatel 1963–1994 Tšehhoslovakkia tehas ČKD Praha.

Vedur ČME3 Volgogradis

Vedur konstrueeriti manöövritöödeks jaamades ja tööstuslikel raudteeharudel ning väljaveorongide teenindamiseks. Vedureid valmistati enamikus Euroopa maades (sh Tšehhoslovakkias) kasutatavale standardrööpmele 1435 mm ja Nõukogude Liidus kasutatavale laiale rööpmele 1520 mm.

Ehitus

muuda

ČME3-l on kapottkere, mida ümbritsevad reelingutega piiratud käiguteed. Kasutatakse Co-Co teljevalemit. Jõuallikas on 6-silindriline 4-taktiline turbodiiselmootor K6S310DR, mis käitab alalisvoolugeneraatorit TD802B.

Tehnilised andmed

muuda
 
Eesti Raudtee ČME3 vedur Narvas (2008)
  • Võimsus: 993 kW / 1330 hj (750 p/m)
  • Max veovõime kestevrežiimil: 308 kN
  • Kiirus: 95 km/h
  • Mass: 123 t
  • Pikkus: 17 200 mm
  • Ülekanne: diiselelektriline alalisvooluga
  • Teljevalem: Co-Co
  • Kütusevaru: 6000 l

Ajalugu

muuda
 
AS Edelaraudtee vedur ČME3 Tallinn-Väikese depoos

Ida-Euroopa riikides tekkis 1960. aastatel nõudlus võimsa manöövervedurite seeria järele. Seni kasutatud auruvedurid olid amortiseerunud ja väikestele veomahtudele konstrueeritud diiselvedurid (eeskätt Bo-Bo teljevalemiga) osutusid transpordimahu kasvu tingimustes väheefektiivseteks.

Veduriseeriat nõustus projekteerima ja tootma Tšehhoslovakkia tehas ČKD Praha. Esimesed 3 prototüüpi valmisid 1963. aastal ning neid katsetati Tšehhoslovakkia ja Nõukogude Liidu raudteedel. Tehas andis katseveduritele nimeks T-669 ning selle nime all toodeti vedureid Tšehhoslovakkiale kuni lõpuni. Vedurid paistsid silma heade kasutus- ja hooldusomadustega ning 1965. aastal hakati neile Nõukogude Liidust, Tšehhoslovakkiast ja Poolast esitama seeriatellimusi. Kaugemate ekspordipiirkondadena lisandusid hiljem Albaania, India, Iraak ja Süüria. Kuna Nõukogude Liit tellis vedureid suurte partiidena, rajas tehas filiaalid ka Sokolovosse ja Dubnicasse.

Veduriseeria ČME3 tootmine lõpetati aastal 1994. Ühtekokku valmistati koos prototüüpide ja väikeseeriatega 7855 vedurit.

ČME3 vedurid Eestis

muuda
 
EVRi ČME3-d Ülemiste kaubajaamas

Esimesed vedurid ČME3 saabusid Eestisse kevadel 1980 (15 aastat pärast seeria tootmisseminekut). Suurema veovõimega uued vedurid hangiti seni kasutatud VME1 ja TEM2 vedurite asemele. Aastaks 1987 oli Eestisse saabunud 41 masinat: Tapa depoosse 17 ja Tallinna 24. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja AS Eesti Raudtee asutamist loobuti vedurite tehasenumeratsioonist, mis kajastas veduri tootmise järjekorranumbrit. Seeria ČME3 tähistati 13xx-ga ja numbrid varieerusid vahemikus 1301–1340.

Vedurite ČME3 kasutamine Eestis vähenes järsult 2002. aasta kevadel pärast Ameerika veduriseeriate C30-7Ai ja C36-7i kasutuselevõttu.

Välislingid

muuda
  • Baltic Trains Picture Gallery
  • "Russian Railway Portal – Steam Train IS". Originaali arhiivikoopia seisuga 30.06.2013.