Ühekroonine münt (hõbedavärviline)
Hõbedavärvilised ühekroonised mündid on esimesed pärast 1992. aasta rahareformi käibele lastud mündid, mis käibelt kõrvaldati.[1]
1 kroon | |
---|---|
(Eesti Vabariik) | |
Väärtus | 1 kroon |
Kaal | 5,44 g |
Läbimõõt | 23,35 mm |
Paksus | 1.8 |
Serv | Sile |
Materjal | Cu75Ni25 |
Vermitud | 1992, 1993, 1995 |
Avers | |
Kujundus | Eesti väike riigivapp |
Kujundaja | A. Raud / A. Mölder |
Revers | |
Kujundus | nimiväärtus |
Kujundaja | A. Raud / A. Mölder |
Mündid valmistas RE Juveel Tallinnas.
Alates aastast 1998 vermitakse sama kujundusega, kuid pisut erineva kaalu ning katkendlikult rihveldatud servaga ühekroonised münte kollasest metallist. Eesti Pank põhjendab muudatust sellega, et hõbedasi 1-krooniseid münte oli võimalik kasutada Saksamaa müügiautomaatides sama koostisega ja lähedase mõõdu ning kaaluga 1-margase asemel.
Kujundus
muudaHõbedane münt kaalub 5,44 grammi, selle läbimõõt on 2,335 sentimeetrit, paksus 1,8 millimeetrit ning selle serv on sile.
Avers
muudaMündi esiküljel on Eesti väike riigivapp ning vermimise aasta.
Revers
muudaMündi tagaküljel on sõnad "EESTI VABARIIK" ning nimiväärtus "1 kroon".
Vermimisaasta erimid
muudaHõbedasi ühekrooniseid münte vermiti aastatel 1992, 1993 ja 1995 ning ainus visuaalne erinevus müntidel on aastaarv.