Õiglase kaubanduse märgis
Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade'i märgis näitab, et tootega seotud Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele on tagatud paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused. Eesti võttis esimese Balti riigina õiglase kaubanduse märgise kasutusele 2007. aastal.
Õiglane kaubandus on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe ja sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest.[1]
Märgise kujunemine muuda
Fairtrade sai alguse 1960. aastatel Euroopas kodanikuliikumisena. Nüüdseks on see kujunenud laialdaselt tuntud rahvusvaheliseks kokkuleppeks. Enne märgise kasutuselevõttu kandsid õiglase kaubanduse tarneahelate eest hoolt sellele pühendunud organisatsioonid. Laienemiseks ja tavaettevõtete kaudu peavooluturule sisenemiseks tekkis vajadus sõltumatult tõestada, et väited standardite ning kauplejate ja tootjate tootmistingimuste kohta on tõepärased.[2]
1988. aastal võttis Hollandis tegutsev arengule pühendunud heategevusorganisatsioon Solidaridad esialgu kohvi jaoks kasutusele Max Havelaari märgistus- ja sertifitseerimissüsteemi. Sellele järgnesid sarnased algatused teistes Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas. 1990. aastate lõpus moodustasid organisatsioonid, kes kehtestasid varem iseseisvalt standardeid ja väljastasid sertifikaate, Rahvusvahelise Õiglase Kaubanduse Märgistamise Organisatsiooni (Fairtrade Labelling Organizations International, FLO) ning võtsid kasutusele ühise õiglase kaubanduse märgise. 2012. aastal muutis FLO oma nime ja sellest sai Fairtrade International (FI). Üldised Fairtrade’i standardid ja konkreetsete toodete standardid kehtestab FI, samas kui Fairtrade’i sertifitseerimissüsteemi juhib FLOCERT Ltd. (FI-le kuuluv ettevõte) koostöös audiitorite ja inspektoritega üle kogu maailma. Fairtrade’i standardid on mõeldud selleks, et tegeleda kaubandussuhetes valitseva võimualase tasakaalutuse, ebastabiilsete turgude ja ebaõiglase kaubandusega. Standardid kehtivad tootjatele ja nende kaubanduspartneritele.[2]
Märgise tähendus muuda
Õiglase kaubanduse märgis tootel näitab, et
- arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest miinimumtasu, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut;
- istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ning töötavad inimlikes tingimustes;
- tootmisprotsessis on keelatud kasutada orja- ja lapstööjõudu;
- hinnalisa või lisatulu kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks;
- tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest.[2]
Fairtrade arvudes muuda
- Maailmas on saadaval enam kui 30 000 õiglase kaubanduse märgisega toodet.[2]
- Fairtrade’i toodete käive on jõudnud 5,9 miljardi euroni.[2]
- Fairtrade’i süsteemist saavad otsest kasu 1,5 miljonit, koos perede ja kogukondadega ligi 6 miljonit talunikku, töölist ja väiketootjat.[2]
- Fairtrade’i märgisega tooted on saadaval rohkem kui 125 riigis, sh Eestis.[2]
UTZ Certified muuda
Eestis on müügil ka UTZ Certifiedi märgisega tooteid.[3] See märgis ei tähista õiglast kaubandust, vaid maaelu parandamiseks loodud sertifitseerimissüsteemi, mis keskendub tootlikkuse suurendamisele ja toodangu kvaliteedi parandamisele põllumeeste harimise kaudu. Tulemus on talunike suurem sissetulek ja kogukondade jätkusuutlikkus. UTZ Certifiedi tooted on kakao, kohv, tee ja pähklid. UTZ Certifiedi nõrkus on miinimumtasu puudumine.
Rainforest Alliance muuda
Eestis on saadaval ka Rainforest Alliance'i märgisega tooteid. See ei ole õiglase kaubanduse märgis. Rainforest Alliance'i keskpunktis on loodusliku liigirikkuse säilitamine ja kestliku põllumajanduse korraldamine, mis tagaks arengumaade põllupidajatele eluks vajalikud vahendid ning parema elujärje.[4]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Õiglane kaubandus". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "Õiglase kaubanduse märgis". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2017.
- ↑ "UTZ Certified". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2017.
- ↑ "Rainforest Alliance".