Yellowstone'i järv

Yellowstone'i järv (inglise keeles Yellowstone Lake) on Ameerika Ühendriikides Wyomingi osariigis asuva Yellowstone'i rahvuspargi suurim veekogu. See on üks kõrgeimal paiknevaid järvi Põhja-Ameerikas. Järve pindala on 342 km². Järv on moodustunud Yellowstone'i kaldeera nõosse. Järve lähedal esineb tänu geotermilisele aktiivsusele geisreid ja kuumaveeallikaid. Järves elab suur Clarki lõhe populatsioon, kuid keda ohustab aga invasiivne kristivomer.

Yellowstone'i järv
Yellowstone STS068-247-61.jpg
Valgla maad Ameerika Ühendriigid
Sissevool Yellowstone'i jõgi
Väljavool Yellowstone'i jõgi
Pindala 342 km²
Pikkus 32 km
Laius 24 km
Kaldajoone pikkus 227 km
Keskmine sügavus 42 m
Suurim sügavus 120 m
Kõrgus merepinnast 2357 m
Koordinaadid 44° 28′ N, 110° 22′ W
Yellowstone'i järv (Wyoming)
Yellowstone'i järv

GeograafiaRedigeeri

 
Mount Sheridan Yellowstone'i järve läänepoolse osa lähedal
 
Geisripurse Yellowstone'i järve kaldal

Yellowstone'i järv on umbes 30 kilomeetrit pikk ja 20 kilomeetrit lai ning sel on umbes 227 kilomeetrit rannajoont. Selle pindala on 342 km²[1] ning see on suuruselt teine järv maailmas, mis asub üle 7000 jala (umbes 2134 m) kõrgusel merepinnast. Yellowstone'i järve enda kõrgus merepinnast on 2357 meetrit.

Yellowstone'i järv moodustus vulkaani koonuse sissevarisemise järel Yellowstone'i kaldeeral. Järve vormis liustikuline erosioon. Aja jooksul on järve läbinud jõgede veed voolanud läände Vaiksesse ookeani, põhja Põhja-Jäämeresse ja praegu Mehhiko lahe kaudu Atlandi ookeani.[2] Praegu on ainuke väljavool Yellowstone'i jõgi. Järv on aja jooksul vulkaanilise aktiivsuse tõttu mitmel korral tõusnud ja langenud. Tänu geotermilisele aktiivsusele esineb järves ja selle lähedal muuhulgas geisreid ja kuumaveeallikaid.

Talvel katab paks jää suure osa järvest, välja arvatud seal, kus kuumaveeallikad asuvad madalas vees. Järv külmub detsembri lõpuks või jaanuari alguseks ja võib jääda nii kuni mai lõpuni või juuni alguseni. Suvel on pinnavee temperatuur umbes 4–10 kraadi.

ElustikRedigeeri

 
Kaks Yellowstone'i järvest püütud kristivomeri

Clarki lõhe alamliik Oncorhynchus clarkii bouvieri elab vaid mõnes veekogus, ja Yellowstone'i järves asub tema suurim populatsioon. Samuti on järves laialt levinud harilik imikarp (Catostomus catostomus), karplaste hulka kuuluvad järveturbik (Couesius plumbeus) ja punavöö-vikerteib (Richardsonius balteatus) ning kristivomer (Salvelinus namaycush). Neist osad kuuluvad rahvuspargi põliste liikide hulka.

Võõrliigina esineva kristivomeri levik ohustab Clarki lõhe populatsiooni. Kristivomer on Clarki lõhest märgatavalt suurem röövkala, kelle põhiliseks saagiks ongi Clarki lõhe. Kui kristivomeri levikut ei peatata, võib Clarki lõhe arvukus järgmise saja aastaga langeda 70%.[3]

Järve kallasetel elab palju linde, teiste seas kalakotkas, valgepea-merikotkas, sarvnokk-pelikan ja ameerika kormoran. Kaldaääres võib kohata ka näiteks vapitit ja grislit.

AllikadRedigeeri

  • Mayhew, Bradley; McCarthy, Carolyn (2008). Yellowstone and Grand Teton National Parks. Lonely Planet. ISBN 1-741-04560-6.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

ViitedRedigeeri

  1. Yellowstone Lake. nps.gov. Vaadatud 21.4.2022
  2. Mayhew & McCarthy, lk 66
  3. "Yellowstone Lake Cutthroat Trout Threatened by Non-native Lake Trout". Yellowstonepark.com. 21.6.2011. Vaadatud 21.4.2022

VälislingidRedigeeri