Yalu (varem ka Jalu; hiina keeles 鸭绿江 Yālù Jiāng, korea keeles 암록강 Amnok-kang) on jõgi Ida-Aasias, Korea ja Hiina piirijõgi.

Yalu jõe ja jõgikonna asendikaart
Sild üle Yalu jõe Hiinas asuvast Dandongist Põhja-Koreas asuvasse Sinŭijusse

Yalu algab Changbai Shani mägedes asuva Korea kõrgeima mäe, 2744 m kõrguse vulkaani Paektu-sani jalamilt, voolab peamiselt edelasse ja suubub Kollase mere Korea lahte [1]. Jõgi on 790 km pikk ja tema valgla ulatub üle 30 000 km².

Yalu on maailma piirijõgede seas eriline sellega, et ta voolab piirijõena kogu ulatuses, allikast suudmeni. Ülemjooksul voolab ta lõunasse ja kagusse. Kaksiklinnas Hyesanis (Põhja-Korea Yanggangi provintsi keskus, üle 100 tuhande elaniku) ja Changbais (Hiina, üle 10 tuhande elaniku) pöördub ta läände ja hiljem loodesse. Seal suubub temasse suurim vasakpoolne ehk Korea lisajõgi Changju. Yalu eraldab Koreas olevat Nangnimi mägismaad ja Hiinas olevaid Lao Lingi mägesid. Hiina kaldal olevas Linjiangi linnas pöördub jõgi edelasse ning läbib Koreas oleva Chasongi ja Manp'o ning Hiinas oleva Ji'ani (üle 50 tuhande elaniku) linna. Korea linnast Ch'osanist pisut allavoolu suubub jõkke suurim parempoolne ehk Hiina lisajõgi Hun Jiang. Alamjooksul on jõe Korea kaldal veel Sakchu ja Sup'ungi linn ning Uiju, mille vastaskaldal suubub Yalusse Ai He jõgi. Yalu suudmes asub teine kaksiklinn, Hiinas olev Dandong ja Koreas olev Sinŭiju (Põhja-P'yŏngani provintsi keskus), kummaski üle poole miljoni elaniku. [1]

Jõe kaldal kulgeb maantee Hiina poolel üksnes Changbai ja Linjiangi vahel, aga Korea poolel Hyesani ja Linjiangi vahel ning Chasongist allapoole kuni suudmeni. Jõge ületab neli raudteesilda: Linjiangis, Ji'anis, Sup'ungis ja Dandongis. [1]

Jõgi on oluline hüdroenergia allikas. Jõel asub Sinŭiju lähedal 100 m kõrgune ja 850 m pikkune Sup'ung Rodongjagu tamm.

Strateegiliselt tähtsa asendi tõttu toimus jõe suudmes mitu lahingut Jaapani-Hiina ja Vene-Jaapani sõja ajal.

Yalu eesti kultuuris

muuda

Vene-Jaapani sõjas osales ka palju eestlasi. Yalu ääres toimunud lahinguid mäletatakse siiamaale eesti rahvaliku laulu "Vene riigi säädus" kaudu (tekstist on palju variante):

"Kus Jalu jõgi voolas, seal surma nägime,
sealt paljajalu joostes me jalga lasime." [2][3][4][5]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Suur maailma atlas, lk.88
  2. "Untsakate laulutekstid". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2016. Vaadatud 6. juunil 2010.
  3. laulud.ee
  4. Fraternitas Estica lauluraamat
  5. Arhailise Meestelaulu Selts