Ava peamenüü

Wilhelm Josef Franz Ritter von Leeb (5. september 1876 - 29. aprill 1956) oli Teise maailmasõja ajal Saksa sõjaväelane ja sõjakurjategija. Leeb oli I maailmasõjas väga autasustatud ohvitser ja talle anti Max Josephi rist, mis andis talle aadli tiitli. Prantsusmaa invasioonis juhtis ta Väegrupp C ning tema teene oli Maginot' liinist läbimurre.

Wilhelm Ritter von Leeb
Bundesarchiv Bild 183-L08126, Wilhelm Ritter von Leeb.jpg
Leeb 1940. aastal
Sündinud 5. september, 1876
Landsberg am Lech, Saksa keisririik
Surnud 29. aprill, 1956
Füssen, Lääne-Saksamaa
Teenistused Flag of the German Empire.svg Saksa keisririik
Flag of Germany (3-2 aspect ratio).svg Weimari vabariik
Flag of Germany (1935–1945).svg Kolmas Reich
Auaste Kindralfeldmarssal
Juhtinud 12. armee
Väegrupp C
Väegrupp Nord,
Sõjad/lahingud
Esimene maailmasõda
Teine maailmasõda
Autasud Raudristi Rüütlirist

Operatsiooni Barbarossa - Nõukogude Liidu ründamisel - juhtis Leeb Väegrupp Nordi, mis läks läbi Balti riikide Leningradi (tänapäeva Peterburi) suunas, alustadades kohale jõudes linna piiramist. Leebi juhitud üksused sooritasid sõjakuritegusid tsiviilelanikkonna vastu ja tegid tihedat koostööd SS-Einsatzgruppenitega, nende peamine ülesanne oli juutidest elanike mõrvamine osana holokaustist.

Leeb oli kasusaaja Adolf Hitleri altkäemaksu skeemist vanemate Wehrmachti ohvitseride jaoks, kes said 1941. aastal salajased, mitteametlikud kingitused 250 000 Reichsmarkist ja 1943. aastal 638 000 Reichsmarki väärtusega pärandvara. Nürnbergi protsessis mõisteti ta süüdi ja tal tuli kolm aastat veeta vanglas.


ViitedRedigeeri