Vokaalmitmus
Vokaalmitmus on koos de-mitmusega üheks põhiliseks mitmuse väljendamise viisiks. Vokaalmitmus avaldub omakorda kahe tüübina (nt aasta/i/s, õnnelike/s). [1]
Tugevaastmeline vokaalmitmus on eriti iseloomulik Tartu keelele.[2]
Esinemisvõimalused muuda
Vokaalmitmuse esinemisvõimalus oleneb sõnatüübist. Kui sõnatüüp vokaalmitmust võimaldab, esineb vokaalmitmus vähemalt osastavas käändes (kas ainuvõimalikuna või paralleelselt formatiiviga sid), nt aasta : aasta/i/d, siil : siile ~ siili/sid. Sõnatüübiti võib vokaalmitmus esineda paralleelselt de-mitmusega ka kohakäänetes ja saavas käändes ning (olenevalt vokaalmitmuse liigist) ka omastavas, rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes. Nimetavas käändes ei esine kunagi vokaalmitmust. [3]
i-mitmus ja tüvemitmus muuda
Vokaalmitmusel on omakorda kaks liiki: i-mitmus ja tüvemitmus. Neist esimese korral on mitmuse tunnuseks i, mis liitub tüvele, nt aasta/i/d, karvase/i/d. Teatud sõnatüüpides on mitmuse tunnus i sulanud häälikuloolise arengu tulemusel tüvega ühte. Selle tagajärjel on tekkinud mitmusetüvi, milles mitmuse tunnus ja tüvi ei ole teineteisest eraldatavad, nt siil (: siili) : siile, maja : maju, kurk (: kurgi) : kurke. Niisugust mitmuse liiki nimetatakse tüvemitmuseks. [3]
Mitmusetüve moodustamine muuda
Mitmusetüvi moodustatakse tüvevokaali määramisega. Õige tüvevokaal leitakse lõpumuutuslike sõnade korral sõna muutetüvest, nt lai : laia on a-tüveline, keel : keele on e-tüveline sõna. Klusiili või s-i kaoga laadivahelduslike sõnade korral on otstarbekas võtta aluseks tugevaastmeline muutetüvi (kui sõnal niisugune tüvevariant on), sest nõrgas astmes võivad vokaaliteisendused tüve lõpuvokaali moonutada, nt pood : poe : poodi on i-tüveline sõna. Tüvemitmust saab moodustada ainult astmevahelduseta sõnadest (seminar-, pesa-, oluline-, jõuline-tüüp) või nõrgeneva astmevaheldusega sõnadest (VI käändkond).
- u → e (nt toit : toidu : toite)
- i → e (nt kuul : kuuli : kuule)
- e → i (nt meel : meele : meeli)
- a → u, kui esisilbis a, aa, i, ii, õ, õõ, ae, ai, ei, äi, õi, au, iu, õu (nt kala : kalu, vaal : vaala : vaalu, kaer : kaera : kaeru)
- a → e, kui lühikeses esisilbis u (nt tuba : tube)
- a → i muudel juhtudel (nt pesa : pesi, julm : julma : julmi) [4]
Viited muuda
- ↑ "Mitmus". Eesti keele käsiraamat 2007. Vaadatud 06.01.2021.
- ↑ eki.ee
- ↑ 3,0 3,1 "Vokaalmitmus". Eesti keele käsiraamat 2007. Vaadatud 06.01.2021.
- ↑ "Mitmusetüve moodustamine". Eesti keele käsiraamat 2007. Vaadatud 07.01.2021.