Lindheimi suvemõis
Lindheimi suvemõis oli suvemõis, mis tänapäeval jääb Kitseküla asumisse Tallinna Kesklinna linnaosas. Suvemõisa peahoone asus praeguse aadressi järgi Pärnu mnt 102.
Ajalugu muuda
Suvemõis rajati 17. sajandil. Selle viimane peahoone ehitati kas 18. sajandi lõpus või 19. sajandi alguses.[1] Suvemõis kuulus 19. sajandi algul Gregor von Bergi perekonnale, sellest ka mõisa üks nimesid "Berghof". 19. sajandi keskpaiku kuulus mõis Vogdtide perekonnale, siit ka mõisa üks nimesid "Vogdti suvemõis".
1867. aastal rentisid Vogdtid suvemõisa Diakonisside Asutisele, kes rajas sinna oma haigla. Asutis ostis 1868. aastal suvemõisa ära ning arendas sellest oma hoolekande- ja haiglakompleksi, kus eri aegadel ehitati ümber vanu ja kuhu rajati uusi hooneid.
Suvemõisa peahoonet kasutati viimati haigla apteegina. Hoone lammutati 1980. aastate algul seoses Pärnu maantee uue viadukti ehitamisega. Suvemõisast on säilinud pargi osasid, hoonest on säilinud paiknemisjäljed kõrvalasuvatel hilisematel haiglahoonetel. Lammutamise aegu viidi peauks ja üks sisetrepp uuesti ehitatavasse hoonesse Tallinna vanalinna Uus 18, kus hiljem oli Muinsuskaitseameti peahoone.[2]
Viited muuda
- ↑ Karin Hallas-Murula. "Tallinna Diakonisside Asutise hoonestuse kujunemisest". // Vana Tallinn XII (XVI). Tallinn 2002. Lk 79
- ↑ Kadri Tael. "Uus 18 Tallinnas kui väike muinsuskaitsemaailm". // Muinsuskaitse aastaraamat 2016. Tallinn 2017. Lk 57
Kirjandus muuda
- Karin Hallas-Murula. "Tallinna Diakonisside Asutise hoonestuse kujunemisest". // Vana Tallinn XII (XVI). Tallinn 2002. Lk 73–95
- "Lindheim, ka Vogdti suvemõis". // Entsüklopeedia Tallinn 1 (A-M). Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2004. Lk 293
- Alo Särg. "Lindheim (ka Berghof, Vogdti mõis)". // Tallinna mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2010. Lk 59–61
- Kadri Tael. "Uus 18 Tallinnas kui väike muinsuskaitsemaailm". // Muinsuskaitse aastaraamat 2016. Tallinn 2017. Lk 57-59