Visuaalne juhtimine

Visuaalne juhtimine on Jaapanist pärit (jaapani keeles mieruka) ärijuhtimise üks tehnika, millega antakse informatsioon edasi pigem visuaalsete märkidena kui tekstina või muu meetodiga. See on tähtis, kuna inimeste aju reageerib paremini ja kiiremini värvidele, kujudele, mustritele ja piltidele.

Visuaalne juhtimine on kasutusel igas eluvaldkonnas.

Eesmärk

muuda

Visuaalse juhtimise eesmärk on suurendada tegevuse tõhusust. See suurendab ohutust ning teeb protsessi paremini nähtavaks. Teooria visuaalse juhtimise kohta on, et kui midagi on nähtaval ja silme ees, siis püsib hästi meeles. Teine aspekt selle juures on, et kui kõigil on samasugune visuaalne informatsioon, siis suure tõenäosusega saavad kõik sellest samamoodi aru.

Ülesanded

muuda

Informatsiooni jagamine

muuda
 
Tööstuse valgusfoor

Esimene kategooria visuaalses juhtimises on informatsiooni jagamine. Töökohtades kohtab seda tihti. Üheks levinumaks näiteks on teadetetahvel, kus on kirjas töö tulemused või soovitused ülemuselt.

Teine näide, mida saab igal pool kasutada, on värvikoodid, kus igal värvil on kindel tähendus. Tavalisem näide sellest on valgusfoor. Roheline tähendab, et kõik on korras, kollane tähendab, et tuleb teadlik olla ja punane tähendab hoiatust. Tähtis on see, et kõik teaksid tähendust, ja kui peab tähendust küsima, siis pole see enam visuaalne juhtimine, vaid kaunistus.

Standardite jagamine ja loomine

muuda
 
Alcatrazi nugade kapp
 
Auto kütusenäidik

Standardite jagamine ja loomine on tähtis, et kõrvalekalded standardist oleksid võimalikult väikesed. Kui on vaja, et mingit tööd tuleb teha regulaarselt ja peab vastama teatud standarditele, siis on tähtis, et töölised teeksid kõik samamoodi nagu ette nähtud. Näiteks pildid tehtud tööst, kuidas tuleb midagi teha, või mida ei tohiks teha. Tähtis on, et säiliks standardid.

Kõrvalekallete eest hoiatamine

muuda

Hoiatada, et kohe on midagi juhtumas, või asjad ei ole paigas nii nagu nad olema peaks. Kõige paremaks näiteks on värvitud varjud. Kui tööriistariiulis pole mõni tööriist oma kohal, siis hakkab see kohe silma. Seda kasutati kuulsas Alcatrazi vanglas, kus valvuritel oli päeva lõpus ülevaade, kas noad on tagasi toodud või veel kellegi käes. Üheks näiteks on vee autol kütusetule pirni süttimine, et kui midagi ette ei võeta, siis tekib probleem.

Probleemide märkamine enne, kui need tekivad

muuda

Kasutatakse siis, kui probleem on juhtunud, et anda märku probleemist ja siis see kiirelt kõrvaldada. Need võivad olla nii manuaalsed kui ka automaatsed. Näiteks kui tootmisliinil tekib probleem, siis tootmisliinile paigaldatud valgusfooris süttib punane tuli.

Probleemide ennetamine

muuda

Viimane kategooria on probleemide ennetamine enne, kui need tekkida jõuavad, näiteks ettetäidetud dokumendid.

Neli kasutusviisi

muuda
 
Valik Euroopa standardile vastavaid ohutusmärke

Andmete kuvamine

muuda

Andmed antakse edasi ekraanide, tahvlite või siis paberite abil. Informatsioon, mis nendel kirjas, on kergesti mõistetav.

Märkide ja piltidega

muuda

Üks lähenemine on märgistada töökohad märkide ja piltidega. Erinevate värvide ja piltidega saab märkida kus mingid asjad asuvad, mida tohib teha ja mida ei tohi teha. Osa märke on ka riiklikult kinnitatud, näiteks radiatsiooni, evakuatsiooni ja liiklusmärgid.

 
5S tööriistasahtel

Tööriistadega

muuda

Parim visuaalne juhtimine süsteemis on see, kui teave süsteemis on kohe nähtav ja arusaadav. Kõige tavalisem näide on tööriistasahtlid, kus igal tööriistal on oma koht ja kui mingi tööriist on puudu, siis torkab see kohe silma.

Kasutades paigutust

muuda

Inimestele antakse teave edasi, kasutades seadmete või muu vara paigutuse läbi. Tootmises on selgesti eristatav tootmise algus ja lõpp, ning on hästi aru saada tootmisvoolust. Üheks näiteks on poodides olevad riiulite vahekäigud, mis on jagatud gruppide kaupa ning klient leiab kiiresti vajaminevad asjad üles.

Viited

muuda

Välislingid

muuda