Vilhelm Fischmann

Vilhelm Fischmann (Wilhelm Fischmann; 21. mai 1909 Tartu3. november 2008 Austraalia) oli Eesti päritolu pangandus- ja rahandustegelane.

Vilhelm Fischmann sündis Tartus tuntud äri- ja seltskonnategelase Rudolf Fischmanni[1] pojana. Rudolf Fischmann oli Tartu telefonivabriku asutaja ja linnavolinik.[2]

Vilhelm Fischmann lõpetas 1926. aastal Tartu Saksa Eragümnaasiumi. Aastatel 1926–1931 õppis ta Tartu Ülikoolis majandust, hiljem täiendas end Grenoble'i ülikoolis ja Pariisi ülikoolis École des hautes Études Sociales.[2][3]

1932. aastal alustas Vilhelm Fischmann tööd Tartu Kauba Pangas. 1936. aastal kolis ta Tallinna ja töötas Tartu Panga välisvaluuta osakonna juhatajana kuni vangistamiseni NKVD poolt 1940. aastal. Järgmisel aastal õnnestus tal põgeneda vanglast otse Saksamaale sõitvale laevale. Aastani 1945 oli Saksa armees. Aastatel 1946-1948 töötas UNRRA ja USA okupatsioonivõimude juures. 1948. aastast elas Austraalias, kus töötas kaupmehena ja hiljem ühes Brisbane'i haiglas.[2][3]

Fischmannide perekonnale kuuluv maja Tartus aadressil Raekoja plats 8.

Omandireformi käigus Vilhelm Fischmannile 1995. aastal tagastatud hoonete hulgas oli ka tema isale Rudolf Fischmannile kuulunud maja Tartus aadressil Raekoja plats 8.[4] 5. aprillil 1995 sõlmisid selle Raekoja platsi ja Rüütli tänava nurgal asuva maja omaniku Vilhelm Fischmanni Eesti esindaja Kaljo Preem ja Tartu Kultuurkapital kümne aasta pikkuse koostöölepingu. Teise, sisult samasuguse koostöölepingu sõlmisid Tartu Kultuurkapitali ja Vilhelm Fischmann ise 23. oktoobril 1997. Lepingu kohaselt jäi seni Tartu Kultuurkapitali halduses olnud hoone Raekoja plats 8 jätkuvalt Tartu Kultuurkapitali haldusse allrendi õigusega. Saadud renditulust pidi Tartu Kultuurkapital kandma kümme protsenti Austraalias elavale Fischmanni perekonnale, ülejäänud summat aga kasutama Tartu kultuuri toetuseks. Tänu sellele sai Tartu Kultuurkapital alates 1995. aastast Fischmannidelt justkui annetusena keskmiselt miljon krooni aastas. Koostööleping lõppes 5. aprillil 2005.[2][4] Vilhelm Fischmann jättis maja testamendiga oma kahele, samuti Austraalias elavale pojale.[5] Poegadel oli maja vastu suurem majanduslik huvi ja nad otsustasid hakata seda kinnisvara ise hooldama ja sellega tegelema.[6][7]

Vilhelm Fischmanni sihtkapital muuda

6. juunil 1997 asutas Vilhelm Fischmann oma perekonna mälestuseks Tartu Kultuurkapitali juurde Vilhelm Fischmanni sihtkapitali, eesmärgiga aidata kaasa arhitektuuri, klassikalise muusika ja spordielu arengule Tartu linnas.[2]

Tunnustus muuda

Viited muuda