Viktor Xantenist

Viktor Xantenist oli 4. sajandil elanud kristlasest märter, kelle on tunnistanud pühakuks nii katoliku kui ka õigeusu kirik ja kelle oletatavad säilmed paiknevad alates 12. sajandist Xanteni toomkirikus. Viktor on Xanteni linna patroon. Tema päeva pühitsetakse 10. oktoobril.

Xanteni Viktori kuju Xanteni toomkiriku kanoonikute kooriruumi piilari konsoolil

Kunagine relikviaar Xanteni toomkirikust (1150)

Tuginedes kaasaegsete allikate teatele, et keskaegses Tallinnas tähistati püha Viktori mälestuspäeva 10. oktoobril, kuid Niguliste peaaltari retaablil on kujutatud Marseille Viktori elu, on kunstiteadlane Anu Mänd oletanud et Marseille Viktori kultus võis Tallinnas olla segunenud Xanteni Viktori kultusega.

Pärimus

Pärimuse järgi oli Viktor rooma ohvitser, püha Mauritiuse Teeba leegioni praefectus cohortis, kes ei langenud Agaunumi detsimatsiooni ohvriks, kuid suri keiser Maximinianuse aegses kristlaste tagakiusamises koos oma teiste kaaskannatajatega Xantenist. Ta hukati, sest ta keeldus ohverdamast Rooma jumalatele.

Allikad

Viktorit mainib esimesena Toursi Gregorius seoses Mallosuse säilmete avastamisega Birteni külas (tänapäeval Xanteni eeslinn). Kohanimi Xanten arvataksegi olevat seotud pühaku kultusega alates juba Frangi riigi ajast, ja tuletatud sõnadest "ze santen", "ad sanctos" (püha v pühaku juurde). Pärimuse järgi on ta olnud Kölni Gereoni kaaslane.

Ikonograafia

Tavaliselt on Xanteni Viktor pühapiltidel ja skulptuuridel kujutatud lipu või lipuga piigi ja kilbiga.