Vikipeedia arutelu:Vikiprojekt Looduslikud pühapaigad

Kuidas pyhapaigaartiklitele nimesid anda

Kasutaja aadressilt 90.190.114.172 kirjutas Kuremäe tamme artikli arutelus: "Selle puu senine nimi on "Püha tamm". Hiite Majast ei saa nimetuste osas lähtuda.. Andres vastas: "See siin on pigem kirjeldus kui nimi, ja "püha tammgi" on minu meelest kirjeldus. Puu juures on kirjas "ohvripuu", nii et samamoodi võiks teda nimetada Kuremäe ohvripuuks." Selle peale kommenteeris kasutaja aadressilt 90.190.114.172 omakorda: "Noh, kirjeldav nimi on ka nimi ja "Püha tamm" on varasemast kasutusel. Kuremäe ohvritamm varasemata tavata on nagu näiteks "Tartu kool" Treffneri gümnaasiumi kohta." omalt poolt ootan hea meelega soovitusi, millest looduslike pyhapaikade artiklite nimetamisel lähtuda; eksplitsiitselt formuleeritud nimetamistava oleks hea. mul ei ole selles suhtes lõplikku seisukohta, lähtun tavaliselt otstarbekusest, nagu sellest ise aru saan. Kuremäe pyhast tammest kõneleva artikli nimi siin võiks olla minu poolest ka Kuremäe tamm — see oleks parasjagu arusaadav. pyhasid tammesid, ohvripuid, ohvritammesid on mujalgi, nii et "kyla nimi + pyhapuu liik" võiks yldreeglina olla sobiv, juhul kui puul ei ole muud selgesti eristuvat kinnistunud nime. või siis veel yldisema reeglina "kohanimi + pyhapaiga liiginimi", nt "Raela hiiemägi", "Madise ohvriallikas", "Tammealuse hiis" — sealjuures pole minu meelest oluline, et kohanimi oleks tingimata kyla nimi, kuigi tihtipeale varasemat tava järgides oleks kui on olemas autoriteetsed kirjalikud allikad või varasem traditsioon kirjasõnas paika kuidagi nimetada, siis tuleks seda järgida. neile allikatele võiks artiklis ka kohe viidata, et traditsiooni allikad oleks selged. kohalik suuline pärimus minu meelest yldiselt neid puude või ka pyhapaikade nimesid kuigi hästi ei ole normeerinud, ikka tuleb ette sarnaseid paralleelnimesid või siis yldnime või kirjelduse kasutamist pyhapaigale viitamisel. aga see on osa suulise kultuuri loomulikust variatsioonist (suulises kultuuris ei ole silte ega kaarte, mis ytlevad koha nimeks ainult nii ja mitte naa ega kolmandat moodi), mis tekitab suulise kultuuri kirjakultuuri tõlkimisel alati peavalu. nii ka siin. Hiite Maja lehelt nähtav pyhapaikade andmekogu avalik osa on põhimõtteliselt mingit pidi osa kultuurimälestiste registrist, nii et minu meelest on tegu autoriteetse allikaga, kuigi nende nimetamistava ei pruugi alati Vikipeediasse sobida. ma ei ole seda ka alati järginud; mitmel puhul oleks vaja olemasolevale artiklile parem nimi anda. igatahes ootan ettepanekuid ja arvamusi, kui kellelgi on midagi lisada. kui mõni konkreetne artikkel on valesti nimetatud — see tähendab, et parem oleks mõni muu nimi, toetudes mõnele konkreetsele allikale — siis võib minu poolest selle ära parandada, lisades viite kasutatud allikale ja teisaldades artikli õigema nime alla. hea oleks jätta ymbersuunamisleht. ymbersuunamisleht võiks olla iga tegelikult kasutatud alternatiivse nime alt, samuti võiksid pyhapaiga kõik paralleelnimed olla yles loetud artiklis. iga pyhapaiga nimedest saaks ja võiks põhimõtteliselt kirjutada ka vastavale artiklile korraliku alapeatyki (etymoloogia, mainimised allikate kaupa, kohanime või liiginime tähendused — kõik see on oluline ja tähelepanuväärne info). -- Ohpuu (arutelu) 19. aprill 2014, kell 14:21 (EEST)

Veel kategooriatest

Ma olen küll kogenud, et autor kategoriseerimisel muid kaalutlusi peale ad hoc meetodi eriti ei tunnista, aga tahaksin siiski mõnd asja veelkord meelde tuletada. On põhimõte (mitte reegel, aga vikimaailmas tunnustatud põhimõte), et kategoriseerida on mõistlik määratlevate tunnuste alusel (en:WP:DEFINING). Pühapaigaks olemine kui selline aga on mõne puu, ohvrikivi või jõe juures marginaalne. Seda üldiselt pole määratluses ära toodud, või vähemasti hiljutise ajani polnud. On küll ka erandeid, kus ei kategoriseerita tingimata määratleva tunnuse alusel, aga mida rohkem selliseid erandeid teha, seda keerulisem on lõppkokkuvõttes artiklite sirvimisel leida neid kategooriaid, mis on määratlevad ja sellepärast tõenäoliselt ka kasulikumad. Nüüd, kui neid teiseseid kategooriaid on iga pühapaiga juures lausa mitmes variandis (kihelkonna ja valla järgi) ning need kategooriad on üsna pikad ja kohmakad, siis on see minu meelest selgelt liig ja pigem kategooriasüsteemi väärkasutus. Tundub, et siin saaks kategooriaid ka optimaalsemalt kasutada, kui kihelkonna või valla asemel piirdutaks maakondliku jaotusega (mille puhul oleks ka kategooriate nimed lühemad) ja ilma et kategooriad liiga suureks kasvaks. Kui pühapaiku tõesti on tarvis igal võimalikul viisil jagada, siis see võiks nüüd olla see koht, kus oleks põhjust pöörduda loendite poole.

Aga üldiselt, vabandust, tundub terve see vikiprojekt ühe suure promoüritusena, kus juurutatakse laialt mingit uut kontseptsiooni. (Jah, Kõivupuu kirjutas pühapaikadest raamatu ja see on oluline, aga sellegi poolest pole pühapaigakontseptsioon nii levinud nagu siin rõhutatult näidata tahetakse.) 90.190.114.172 24. aprill 2014, kell 23:43 (EEST)

kategoriseerimisel olen yldiselt märkinud pyhapaiga liigi ja kihelkonna, nii on võimalik näiteks kategooria kaudu leida kõik hiiemäed ja kõik kihelkonna looduslikud pyhapaigad. näiteks Paluküla hiiemäe puhul on nii hiiemäeks olemine ja Rapla kihelkonna pühapaigaks olemine varasema uurimise valguses minu meelest määratlevad. iga ohvrikivi ja pyhapuu on minu meelest ka täitsa määratlevalt looduslik pyhapaik. pyhi jõgesid on Eestis minu teada yksikuid ja neist Võhandu peaks kultuuriloolise traditsiooni järgi olema määratlevalt pyha jõgi.

olen nõus, et praeguste valdade järgi kategoriseerimist pole vaja; loendiga saab asja aetud. ja yhtlasi on lihtsam iga valdade yhinemisega ymber korraldada (vallad võivad yhineda ka yle maakonnapiiri).

maakondlik jaotus rahvateadusliku materjali liigendamisel eriti hästi ei toimi, sest maakonnad on liiga hiline ja liiga muutlike piiridega nähtus. näiteks nn vanad maakonnapiiridki jagavad pooleks kultuuriliselt yhtse Mulgimaa (sh on tegu kyllalt eripärase pyhapaigakultuuriga piirkonnaga) ja panevad kokku Läänemaa Hiiumaaga; praegune maakonnapiir saeb näiteks Viru-Nigula kihelkonna pooleks ning moodustab selliseid kultuuriliselt jaburaid asju nagu Valga ja Põlva maakond, millel pole murdepiiride ega rahvakultuuri regioonidega midagi yhist.

rahvateaduslikud kihelkonnad aga on 20. sajandi alguse seisuga igavesti paigas ja määratletud, vastav Regio kaardikiht on veebis avalikult nähtav ja punased sildid teede ääres juhatavad kihelkonnapiire maastikul. sisuliselt kogu allikmaterjal ja ka praegune folkloristlik uurimistöö käib kihelkondlikul alusel.

minu meelest on loodusliku pyhapaiga mõiste kasutamine põhjendatud. võiks rääkida ka ohvripaikadest, nagu tegid Jaan Jung ja Matthias Johann Eisen, kelle töö Vikipeediasse kandmine on osa sellest projektist, aga uurijad seda mõistet enam nii aktiivselt ei tarvita; samuti on ohvripaigad põhimõtteliselt looduslike pyhapaikade alamhulk. -- Ohpuu (arutelu) 20. mai 2014, kell 16:47 (EEST)