Vikipeedia:Mida Vikipeedia artikli kirjutamisel silmas pidada?

Mida Vikipeedia artikli kirjutamisel silmas pidada?

• Vaata videot, kuidas Vikipeedia artikkel vormistada.
• Artikli tekst peab olema entsüklopeediline.
• Artikli pealkiri peab olema konkreetne mõiste.
• Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi).
• Liigenda artikkel peatükkideks.
• Viita. Kasuta endale mugavat ühtset viitamissüsteemi, Vikipeedial ei ole oma viitamisstandardit.
• Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võivad tulla peatükid "Kirjandus" ja "Välislingid".
• Kindlasti ei tohi sõna-sõnalt allikast kopeerida ehk plagieerida. S.t kasuta enda sõnastust ning viita faktide päritolule.

Sisu

• Uut artiklit saab alustada näiteks siit. Võid ka kirjutada otsingusse artikli pealkirja ja avaneb lehekülg, kus tuleb vajutada soovitud artikli pealkirjaga punasele lingile.
• Kui soovitud teemal on juba artikkel, siis tuleb lisatav materjal olemasoleva sisuga integreerida ja mitte varasemat kustutada.
• Kasuta täislauseid, st igas lauses peab olema tegusõna.
• Väldi ebamääraseid ajamäärusi, nt praegu, eelmine / viimane aastakümme / sajand. Arvesta, et artiklit loetakse ka hiljem.

Viitamine

• Viita. Viide peab olema vähemalt iga lõigu lõpus.
• Lisa viitekirjesse kõik viite elemendid.
• Vormista netiviide korrektselt (nt lisa pealkiri ja autor, kasutamise kuupäev jm).
• Lisa viited teksti sisse, mitte pealkirjadesse.
• Viitepeatüki pealkiri peab olema "Viited", mitte "Kasutatud kirjandus" vms.
• Kui kasutad mitut sama viidet, vali ülevalt "Viide" alt võimalus "Kasuta uuesti".
• Viited peab vormistama ühtselt, st kõik ajakirjaviited ühtmoodi, kõik raamatuviited ühtmoodi jne.

Tõlkeartikli kirjutamine

• Artikli võib muust Vikipeedia keeleversioonist tõlkida. Sel juhul tuleb lisada samad viited, mida kasutatakse võõrkeelses artiklis. Muukeelsele vikipeediaartiklile endale ei viidata.
• Artikli arutellu võib kirjutada, et artikkel on tõlgitud võõrkeelsest Vikipeediast ja lisada selle võõrkeelse pealkirja ning lingi. Võib kasutada ka tõlkimise malli.

Ortograafia

• Trükivigade vältimiseks kasuta spellerit, nt seda.
• Mõttekriips tähendab kuni, sidekriips ja, nt 5.–7. klassi poisid, 12.00–13.30, 1000–1500 elanikku, 3–6aastased lapsed, 1990.–1995. aastal jne.
• Arvudevahelise mõttekriipsu ees ega järel ei tohi olla tühikut, nt 3–7 korda.
• ne-liitelised asesõnad (sh vanused) kirjutatakse kokku või sidekriipsuga, nt 3aastane ~ 3-aastane.
• Järgarvu punkti järel peab olema tühik, nt 2. veebruar. Vt arvukirjutuse õigekirja siit.
• Järgarvuna esitatud aastaarvu lõpus peab olema punkt, nt 2019. aasta.
• Eestikeelses tekstis on arvudes komad, mitte punktid, nt 3,5 meetrit. Vt arvukirjutuse õigekirja siit.
• Vormista loetelu korrektselt, loetelu kirjavahemärkide kohta vt siit.
• Võõrkeelsed sõnad peavad olema kursiivis, nt hot dog.
• Tsitaatsõnadele ja (kui vaja) võõrnimedele lisatakse käändelõpp ülakomaga, mitte sidekriipsuga, nt hot dog'i, Youtube'i.
• Lühenditele lisatakse käändelõpp sidekriipsuga või pannakse kääne kohe lühendi külge, ei kasutata ülakoma, nt NATOsse ~NATO-sse.
• Võõrnimede käänamise kohta vt siit.
• erinev on üleliigne või võiks asendada sõnaga eri, nt kaks erinevat koera > kaks koera. Vt siit.
• poolt on üleliigne või kasutada aktiivset tegusõna, nt ema poolt tehtud > ema tehtud ~ ema tegi. Vt siit.
• Väldi meie-vormi.
• Kui on kaks nime sidekriipsuga, siis tuleb käänata mõlemat, nt Beer-Lamberti seadus > Beeri-Lamberti seadus.
• Saava käände kasutamine pöördsõna olema laiendina sobib vaid siis, kui tegu on ajutise või juhusliku olekuga, nt eesmärgiks on > eesmärk on, vt keelenõuvakka.
• Väldi ületuletuse teel tehtud lt-määrsõnu, nagu jätkuvalt, praktiliselt jms, vt siit.

Vormistus

• Sissejuhatus peab olema enne sisukorda (kui enne sissejuhatust ei ole ühtki pealkirja, siis seda probleemi ei teki).
• Artikli alguses olev mõiste peab olema paksus kirjas.
• Paksus kirjas on ainult artikli alguses olev mõiste.
• Lisa siselingid.
• Kasuta siselinki ainult mõiste esimesel mainimisel.
• Teksti sees ei tohiks olla välislinke (ei ingliskeelsele Wikipediale ega ka kuhugi mujale).
• Artikkel peab algama definitsiooniga.
• Peatükkide pealkirjastamist peab alustama kõige kõrgema taseme pealkirjaga (st == Pealkiri ==), mitte mõne madalamaga.
• Pealkirju ei vormistata paksu kirja, seda teeb Vikipeedia automaatselt.
• "Vaata ka" all on lingid eestikeelsele Vikipeediale, muud lingid peavad olema "Välislinkide" all.
• Matemaatika-, keemia-, füüsikavalemid peaksid olema vormistatud Vikipeedia valemivormistusega.
• Kasuta terves artiklis Vikipeedia jutumärke, st "...".

Pildid ja joonised

• Pilte saab otsida Commonsist.
• Kui mõnes teises keeleversioonis on olemas huvipakkuv pilt, siis saab seda sama kujutist tõenäoliselt kasutada ka eestikeelses Vikipeedias (see ei pruugi olla nii kõigi ingliskeelse Wikipedia piltidega).
• Piltidele peab lisama allkirja, mis kirjeldab pildil olevat.
• Võõrkeelne joonis tõlgi eesti keelde, lisa uus fail Commonsisse ja kasuta artiklis seda.