Vikipeedia:Kustutamisarutelud/Jane Aatelo

Poolt Minu meelest ei ole siin midagi arutada... Kustutada. --kanakukk 3. mai 2010, kell 22:35 (EEST).

Erapooletu Iseenesest ei oma too inimene suurt tähelepanu, aga veebiruum ei ole ju Vikipeedias probleem? --kanakukk 5. mai 2010, kell 22:56 (EEST).

Poolt--WooteleF 3. mai 2010, kell 22:39 (EEST)

Vastu Säilitamise poolt räägib publikatsiooni olemasolu. Andres 4. mai 2010, kell 09:03 (EEST)

Me ei ole seda reeglina käsitlenud tähelepanuväärsuse näitajana.--WooteleF 4. mai 2010, kell 09:26 (EEST)

Mina olen. Andres 4. mai 2010, kell 11:33 (EEST)

Jah, mis te siin kobisete. Kui Andres nii ütleb, siis nii on. --Metsavend 4. mai 2010, kell 11:40 (EEST)

Mina olen seda alati nii käsitanud. Seepärast "me" minu kohta ei käi. Andres 4. mai 2010, kell 12:51 (EEST)

See on siiski ainult subjekti enda kirjutatud. Kas on ka mingeid allikaid, kus temast kirjutatakse? Hendrik 4. mai 2010, kell 13:02 (EEST)

Google annab tema kohta vasteid ainult seoses Vikipeediaga. Ning koolilõpunimekirjaga.--WooteleF 4. mai 2010, kell 13:06 (EEST)

Minu meelest on põhjust inimesest kirjutada, kui ta on ajakirjas artikli avaldanud. See on ju avalik tegu, eriti kui tegu on toimetatud publikatsiooniga.

Peale selle, minu meelest on loomulik, et artikli autori kohta Vikipeediast infot otsitakse. Mina küll tahaksin, et mul niisugune võimalus oleks. Andres 4. mai 2010, kell 16:18 (EEST)

Minumeelest ei vääri iga ajakirjanikki artiklit. Saati siis ühe artikli kirjutaja.

Mis järgmiseks? Artikkel selle jutukese autori kohta?--WooteleF 4. mai 2010, kell 16:55 (EEST)

Muidugi. Kuigi viidatud artikkel on kindlasti vähem sisukas kui Jane Aatelo oma, saaksin ma sellest inimesest nii mõndagi huvitavat teada, näiteks seda, et temalt on ilmunud kaks raamatut. Ja ajakirjanduse huvi tema vastu on olnud suurem kui Jane Aatelo vastu:)

Kui me sellised artiklid kustutame, vähendame Vikipeedia väärtust teabeallikana. Andres 4. mai 2010, kell 18:25 (EEST)

Võimalik, et kuskilt piir läheb, aga väga raske on öelda, kust. Andres 4. mai 2010, kell 18:24 (EEST)

Piir võiks minna kuskil kolme artikli kirjutamise juurest. Kui ühe artikli kirjutajast kirjutada, siis peaks artikkel iseenesest olema tähelepanuväärne (laia vastukaja tekitanud). --WikedKentaur 9. mai 2010, kell 10:19 (EEST)

Mul ei ole midagi selle vastu, et see artikkel siin on. Muusikute puhul ei tundu isegi see kriteerium kehtivat, et midagi peab avaldatud olema; mul on mulje, et piisab sellest, et ennast mingisse suhtluskeskkonda on üles riputatud. Lihtsalt kahju, et võimalus midagi kustutada tekitab alati tunduvalt suuremat kaasaelamist kui üleskutse midagi korda teha. Mina eelistaksin aega kulutada puuduvate asjade juurdetekitamisele, mitte aga ülearuste asjade otsimisele. Kui kellelgi on igav, siis võiks ju näiteks uusi artikleid parandada või viimaseid muudatusi kontrollida. --Epp 4. mai 2010, kell 23:45 (EEST)

Kuskilt maalt tuleb ju siiski piir tõmmata. Hoiatavaks näiteks on ansamblisse John Stuart Mill puutuv. Kolmandajärgulise tähtsusega bändi iga ajutise liikme, fotograafi, transamehe, laulu vms kohta oli artikkel olemas. Selline asi sai tekkida vaid adminnide passiivsuse ja otsustusvõimetuse tõttu. Sama on tuhandete autoriõigusi rikkuvate piltidega. Kustutamine on vajalik ja pole vaja suhtuda üleolevalt neisse, kes sellega tegelevad.--WooteleF 4. mai 2010, kell 23:57 (EEST)

Kustutamine on muidugi vajalik ja sellega tegelemine on tänuväärne. See on väga hea, et Sa sellega tegeled.

Vikipeedia tegijate arusaam tähelepanuväärsuse kriteeriumidest on aja jooksul muutunud ja võib veelgi muutuda. Minu meelest oli selle ansambli puhul peamine põhjus see, et keegi ei viitsinud ennast sellest suurest tekstimassiivist läbi süüa, nagu praegu näiteks Kadi Liis Saare puhul. Ka piltidega tegelemine nõuab suurt vaeva.

Aga selle artikli puhul siin ma kustutamist ei poolda. Andres 5. mai 2010, kell 01:13 (EEST)

Sellepärast nende piltidega ongi nüüd igavene hulk tegemist, et varem oli ka seal suhteliselt ükskõikne suhtumine.

Tegelikkuses on see aga paras jama. Tuleks kohe tegutsema hakata ja mitte loota, et probleem ise ära kaob. Ega ei kao ikka küll, vaid ainult süveneb ja sellised artiklid kuhjuvad, kui neile õigeaegselt tähelepanu ei pöörata. Pärast on probleeme juba oluliselt rohkem.

Seega kordan ennast veelkord. Artikkel kohe kustutada! Arutelu võiks aga järgi jätta (ja ehk kuskile ümber tõsta). Ei tohi rakendada sellist praktikat, et iga kord hakkame oma energiat vaidlemisele kulutama. Kui selline jant jätkud, tuleb tulevikus hakkata säärasel puhul kohe artikleid kustutama ja mitte sellega venitama – on kõigil meel rõõmsam, aega rohkem ja Vikipeedia rämpsust puhtam. Ivo 5. mai 2010, kell 22:15 (EEST)

Pildid, mis on seadusevastaselt üles laetud, ja artikkel kellestki on täiesti kaks iseasja ju. --kanakukk 5. mai 2010, kell 22:56 (EEST).

Ivo, Vikipeedias on palju probleeme, mis nõuavad kohest lahendamist, ja kõigeks meil ei jätku jõudu. Meil ei tohiks olla toimetamata artiklid, need tuleks kohe ära toimetada, eks ole? Meil on palju olulisi artikleid puudu, need tuleks kohe kirjutada. Andres 5. mai 2010, kell 23:05 (EEST)

---

See artikkel on esitatud kustutamiseks,

sest tähelepanuväärsus?,

Niisugune tekst ei kõlba kuskile.

Panen ette kasutada tavalist malli ning esitada põhjendus arutelulehel. Siis on ka näha, kes ettepaneku tegi. Andres 4. mai 2010, kell 09:06 (EEST)

Kustutada! Ivo 4. mai 2010, kell 15:11 (EEST)

Kustutamise poolt. Adeliine 4. mai 2010, kell 16:26 (EEST)

Hääletamisest

Mulle tundub, et vaieldes me mingit konsensust ei saavuta. Mingeid kindlaid tähelepanuväärsuse kriteeriumeid kehtestada on ka mõttetu, sest iga asja puhul on erinevaid tegureid, millega tuleb arvestada. Antud juhul tundub ühtedele, et üheainsa artikli avaldamine ajakirjanduses pole tähelepanuväärne, teistele jälle, et on. Tuleb teha kindlate reeglitega kustutamishääletus (ehk hoopis säilitamishääletus).--WooteleF 5. mai 2010, kell 12:01 (EEST)

Vaidlust ei olegi tarvis, vaid arutelu argumentide ja vastuargumentidega. Mina selgitasin, miks ma tahaksin, et sellised artiklid oleksid. Selgitage siis, miks see teie arvates ei ole hea mõte. Andres 5. mai 2010, kell 13:14 (EEST)

Minu arvates ei ole üks publikatsioon piisav, et isikut artiklivääriliseks teha. See ei ole lihtsalt niivõrd eriline saavutus. Ma ei pea end küll deletsionistiks, kuid olen seisukohal, et päris igaühest ei peaks Vikipeedias rääkima.--WooteleF 5. mai 2010, kell 14:57 (EEST)

Aga mida arvad kaalutlusest, et infot otsitakse nende kohta, kes kuidagi avalikkuse ette ilmuvad (artikli avaldamine on üks viis selleks)? "Päris igaühest" on ju asi kaugel. Andres 5. mai 2010, kell 15:15 (EEST)

Ma mõistan su seisukohta ja ma ei pea seda iseenesest valeks. Kuid tekib küsimus, et miks me oleme varem üldse kustutamisega tegelenud? Näiteks noortebändid, neist on reeglina mingi sõltumatu avalik info olemas (kuigi enamasti napp). Või kas artikleid vääriks see või see avalikkuse ette ilmunud neiu?--WooteleF 5. mai 2010, kell 22:03 (EEST)

Andres. Ma lihtsalt ei mõista, et kuidas saab olla üks publikatsioon piisav. Samahästi võiks kohe öelda, et artiklid absoluutselt kõigist inimestest on oodatud ning mitte väita justnagu meil oleksid mingid kvaliteedikriteeriumid või tähelepanuväärsuse nõue. Nõnda tekib mul sama küsimus nagu WooteleF-ilgi, et "miks me oleme varem üldse kustutamisega tegelenud?". Jõuab näiteks ühe koristaja lapsepõlves kirjutatud luuletusejupp kooli almanahhi ja kohe on isik artiklivääriline? Publikatsioonil ja publikatsioonil on vahe! Ning ei tohi olla liiga leebe ning kõike lubada, sest ükskord hakkab see lihtsalt koledal kombel kätte maksma. Tõenäoliselt maksab see küll juba praegu kätte, sest kulutab asjatult ressursse ja vihastab paljusid kaastöölisi. Alati saab luua ka kodulehekülgi vms. ning ei pea Vikipeediasse trügima. Ning kui kogu avalik info mingist isikust on ühes ajaleheartiklis, mis on veebist leitav, siis miks on vaja seda sama veel Vikipeedias korrata? Ivo 5. mai 2010, kell 22:19 (EEST)

Info on küll veebist leitav, aga Vikipeedias oleks ta ühes kohas koos. Eks näiteks Märt Ringmaa kohta käivad artiklid saaks ka Postimehe otsingusüsteemiga kätte, aga see on tülikas. --kanakukk 5. mai 2010, kell 23:00 (EEST).

Otsitakse? Mitte ainult ajakirja kirjutanu kohta, vaid ka oma naabri ja end ajalehes reklaamiva pottsepa kohta. Kui hästi läheb, leitakse ka, aga entsüklopeedia ei peaks üldjuhul asjasse puutuma ja pole vaja ka süüd tunda, kuna abiks ei oldud.

Artiklid, mille kustutamiseks puudub konsensus, võiks edasi rännata hääletuslehele. Pikne 5. mai 2010, kell 22:36 (EEST)

Miks ei võiks üks publikatsioon olla piisav? Ma ei räägi niivõrd sellest konkreetsest juhtumist, vaid tahaksin üldiselt arutada.

Tõepoolest, publikatsioonil ja publikatsioonil on vahe. Mina ei hakkaks ka koolialmanahhi publikatsioone arvestama. Aga kuidas see vahe teha? Meil ei ole ühesugused intuitiivsed kriteeriumid.

Kui ajaleheartikkel räägib spetsiaalselt mingist inimesest mitte näitena, vaid tema erilisuse pärast, siis on selle info reprodutseerimine minu meelest täiesti kohane.

Asi pole kõige lubamises, vaid selles, et kõigil ei ole ühesugune ettekujutus sellest, mis Vikipeedias peaks olema. Mina ka täpselt ei tea, mis peaks olema. Andres 5. mai 2010, kell 22:45 (EEST)

Siiski on otsimisel ja otsimisel vahe. End ise reklaamivat pottsepast ja oma naabrist pole tarvis artiklit teha. Aga kuidas ajakirjas artikli avaldanust artikli tegemine on vastuolus entsüklopeedia olemusega? Andres 5. mai 2010, kell 22:45 (EEST)

Minu meelest pole eraldi hääletuslehte tarvis teha, muidu läheb asi bürokraatlikuks. Kõik peale minu on kustutamise poolt (Epp on vist erapooletu). Andres 5. mai 2010, kell 22:45 (EEST)

Noortebändide puhul tavaliselt puuduvad sõltumatud kajastused toimetatud väljaannetes. Esinemise kuulutusi me pole pidanud piisavaks. Aga kui avaldatakse inimese artikkel toimetatud väljaandes, siis on see inimene tõendatult midagi arvestatavat teinud. Andres 5. mai 2010, kell 22:49 (EEST)

Nendest kahest neiust, kelle WooteleF näiteks tõi, ei saa artiklit teha kas või juba sel põhjusel, et nende nimegi pole avalikustatud. Esimene oleks võib-ollas isegi piiri peal. Seda, et me õnnetuste ohvritest artikleid ei tee, oleme juba varem otsustanud. Erandiks võiksid minu meelest olla need, kelle nimi on üldteada ja keda kaua mäletatakse, nagu Veronika Dari. Andres 5. mai 2010, kell 22:56 (EEST)

Niisiis, ma ei pea silmas ükskõik kuidas avalikkuse ette ilmumist, aga piiri on raske määratleda. Andres 5. mai 2010, kell 22:59 (EEST)

Arvan, et bürokraatia lihtsustaks siinkohal asja oluliselt. Emb-kumb, sellise arutelu peale läheb tohutu aeg või jääb kustutamine vinduma ning lõppkokkuvõttes üksteisest aru ikka ei saada. Lisaks saab siis hääletusi korralikult arhiveerida ja neile vajadusel viidata, selle asemel, et leidmatut arutelu maa ja taeva vahelel hoida.

Pakun, et tarvis oleks 8 häält ja 6 häälega (3/4) allesjätmise poolt jäeks artikkel alles. Ja mingi lühike põhjus olgu ka hääle juures. Pikne 8. mai 2010, kell 11:42 (EEST)

Minu meelest on selge, et siin on vajalik enamus kustutamise poolt. Selle poolest hääletust teha pole tarvis. Kuuest häälest on kolm vastu, üks poolt ja kaks erapooletut? Või kuidagi teisiti? Paistab siiski, et vajalikku konsensust ei ole.

Siin on üldisemat laadi arutelu. Et kustutamist mitte takistada, tuleks see üle kanda mujale. Kustutamise vinduma jäämine ei oleks minu meelest küll ka mingi eriline õnnetus.

Minu arvates on see arutelu vajalik, kuigi see on pikaldane. Arutelu käigus kindlasti seisukohad lähenevad, rääkimata üksteisest arusaamisest, mis on praegugi vähemalt minu ja WooteleF-i vahel olemas. Kui üksteisest aru ei saada, siis pole minu meelest mõtet ka hääletusi teha; milleks siis ka hääli põhjendada?

Ma ei tahaks hääletusi sellepärast, et need teeksid kustutamise keerulisemaks. Arutelus peaksid osalema ka need, keda asi ei huvita (8 inimest tavaliselt arvamust ei avalda). Peale selle, miks peaks olema kvalifitseeritud enamus allesjätmise, mitte kustutamise poolt? Andres 9. mai 2010, kell 09:22 (EEST)

Hääletus võiks küll olla, aga selle artikli arutelu sees, nii nagu see algas. Andres 9. mai 2010, kell 09:28 (EEST)

Ma vist ei oska seda hästi sõnastada, aga minu meelest peaks küll "vaikimisi" olek olema see, et artikkel jääb alles, ja hääletusel vajaks just kustutamisotsus enamust. Minu meelest ei tee selle artikli kustutamine Vikipeediat kuidagi paremaks ja minu poolest võib üks publikatsioon vabalt kriteeriumiks olla. Ma ei tea, kust läheb see piir, ja senikaua, kui ei tea, pooldangi pigem seda, et infot ei kustutataks. Igatahes on minu arvates tohutult palju asju, mis on tunduvalt pakilisemad kui selle artikli kustutamine. Kui peamine argument selliste asjade kustutamise poolt on enamasti see, et tekib hirm Vikipeedia tõsiseltvõetavuse pärast, siis arvan, et näiteks see asi kahjustab Vikipeedia mainet oluliselt rohkem kui üks "ülearune" kosmeetik.

Ma igatahes ei poolda ka mingite jäikade kriteeriumide kehtestamist, ega ka formaalseid hääletusi. Ja praegu tundub tõepoolest selge, et kustutamise pooldajad on enamuses. --Epp 9. mai 2010, kell 11:58 (EEST)

Toetan mõlema käega seda arvamust, et selle artikli kusututamine või mitte kustutamine on üks vähem pakilisi asju Vikipeedias. Faktiliselt on kõik korras, elavale isikule kohaselt on kõik väited viidatud (erinevalt paljudest teistest artiklitest elavatest isikutest) ning tema kirjutis ilmus võrdlemisi pika ajalooga, korralikus ajakirjas. Hendrik 9. mai 2010, kell 16:07 (EEST)

Mis aga ei tähenda, et seda teemat arutama ei peaks. Ikka ja jälle tekivad vaidlused kellegi tähelepanuväärsuse osas.--WooteleF 9. mai 2010, kell 16:11 (EEST)

Praegu on kolm kustutamise poolt ja kolm allesjätmise poolt, nii et enamust pole kummaski suunas. Andres 10. mai 2010, kell 00:25 (EEST)

Kuidas nii? Osa inimesi pole selgelt välja öelnud, kas nad on poolt või vastu, aga nende seisukoht on üheselt mõistetav. Lisan oma poolthääle. Mina saan siis sellise tulemuse:

• Kustutamise poolt: WooteleF, WikedKentaur, Ivo, Adeliine, Pikne, Metsavend.
• Kustutamise vastu: Andres, Epp, Hendrik.

--Metsavend 10. mai 2010, kell 01:39 (EEST)

Nojah, oleks parem nuppudega hääletada. Ma ei leidnud kaht arvamust üles. Andres 10. mai 2010, kell 12:04 (EEST)

Mina hääletama ei hakka. Hääletada ühe artikli poolt või vastu, kui tegelikult on arutluse all terve tähelepanuväärsuse kriteerium, ei tundu just kuigi otstarbeks. Suurt enamust ei saavutaks kumbki osapool ning loodaks lihtsalt mingi kahtlase väärtusega pretsedent. Hendrik 10. mai 2010, kell 13:43 (EEST)

Ja kanakukest ma ei saa aru, kas ta on vastu või erapooletu. Andres 10. mai 2010, kell 12:07 (EEST)

Poolt Pooldan kustutamist. Taivo 10. mai 2010, kell 17:05 (EEST)

Probleem selle artikliga on siiski see, et meil puudub võimalus kontrollida, kas see inimene pole nime muutnud või midagi veel hullemat... Andres 10. mai 2010, kell 00:26 (EEST)

Tegelikult on ju Ave Maria kasutajalehel alajaotus "Vikisse lisatud artiklid, mis ei pea siin veel olema", kuhu see artikkel minu arvets hästi sobib. Võib-olla tulevikus hakkab Jane Aatelo olema tuntud inimene. Geonarva 10. mai 2010, kell 21:02 (EEST)

Küsimuse lahendamiseks on algatatud hääletus. Hääletuslehekülg

Kool

Ei saa kindel olla, et tegu on sellesama Jane Aateloga. Nagu korduvalt juba öeldud, on naiste puhul suurem võimalus, et perenimi on vahepeal muutunud.--WooteleF 11. mai 2010, kell 11:37 (EEST)

Muidugi ei saa kindel olla, aga on väga vähetõenäoline, et selline nimi on mitmel isikul. Andres 11. mai 2010, kell 20:56 (EEST)

Ja ta ei pruugi olla eestlane. Google'i järgi on Aatelo ka Soomes mingil määral levinud perekonnanimi.--WooteleF 11. mai 2010, kell 13:37 (EEST)

Jah, ka see pole kindel. Andres 11. mai 2010, kell 20:56 (EEST)

Minu meelest vikis on neid artikleid veel ja veel, kus võib väita, et tegemist võib olla samanimelise isikuga. Võib-olla on see viga, et me otsime internetist kilde ja siis viitame, et see justkui käiks tolle isiku kohta. --kanakukk 11. mai 2010, kell 13:40 (EEST).

Tavaliselt on artiklivääriliste isikute kohta rohkem infot, mis võimaldab ka suurema kindlusega üht või teist infokildu usaldada. Andres on näiteks artiklis Paavo Pärn ühe mitmekordselt viidatud väite kahtluse alla seadnud, kuna nende viidete abil ei saa täielikult kinnitada, et tegu on sama isikuga.--WooteleF 11. mai 2010, kell 13:46 (EEST)

Ka see suurem kindlus ei tähenda absoluutset kindlust. Andres 11. mai 2010, kell 20:56 (EEST)

Paavo Pärna puhul mul kahtlus oli, Jane Aatelo puhul mitte. Andres 11. mai 2010, kell 20:58 (EEST)

Ta lõpetas 1989 Jõgeva Ühisgümnaasiumi.

"Sama (või samanimeline)" on sobimatu sõnastus. Ma võtsin kogu lause välja. Andres 11. mai 2010, kell 20:56 (EEST)

Kas teeme siis nii, et koolide ja ülikoolide lehti me usaldatavateks allikateks ei loe? Andres 11. mai 2010, kell 20:56 (EEST)