Vikipeedia:Kustutamisarutelud/Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud

Ei ole nõus kustutamisega. Just selle peale me peame siin aega kulutama, eks ole. Kui on vaja igapäevase rämpsuga tegeleda, pole adminne kuskil. Kas igaüks hakkab kustutamismärkusi panema asjadele, mis teda ei huvita? --Epp 20. mai 2016, kell 00:40 (EEST)

Topeltmoraal. Estopedisti nupukesed on hambus, aga siis tekitad protestiks täiesti sisutühjad artiklid raamatute kohta.--Morel (arutelu) 20. mai 2016, kell 00:43 (EEST)

Mina ei ole mitte ühtki korda mitte kunagi öelnud, et nupukesi ei tohi teha. Ma olen seda sada korda korranud, et artikkel võib olla lühike. Mina olen rääkinud vigastest, sogastest, eksitavatest ja lohakatest artiklitest. --Epp 20. mai 2016, kell 00:46 (EEST)

Kas tõesti selles on asi? Kas keegi ei püüagi arutelusid lugeda, et teada saada, milles probleemid on olnud. --Epp 20. mai 2016, kell 00:47 (EEST)

Kui need raamatud pole tähelepanuväärsed, ei tohiks neid ka allikatena kasutada. --Epp 20. mai 2016, kell 00:49 (EEST)

Ma ei nimetaks seda artiklit sisutühjaks, sest autori nime kõrval on raamatu väärtuse üle otsustamiseks oluline näiteks nii ilmumisaasta ja kirjastus kui eriti veel sõna "kõigi". Pole nõus kustutamisega, teised võivad ju artiklit täiendada. Ssgreporter (arutelu) 20. mai 2016, kell 00:50 (EEST)

Tähelepanuväärsus ja kasutatavus allikana küll otseses vastavuses ei ole. Ja Vikipeedia ei ole kataloog. Adeliine 20. mai 2016, kell 00:52 (EEST)

Aga muusikakataloog on või? Kõik CD-d on ju automaatselt tähelepanuväärsed. --Epp 20. mai 2016, kell 01:22 (EEST)

Ei ole kõik CD-d automaatselt. Adeliine 20. mai 2016, kell 01:33 (EEST)

---

ISBN oli nii sellepärast, et siis tekib link otsingule. Ma ei osanud teisiti panna. --Epp 20. mai 2016, kell 01:03 (EEST)

---

Kusutatud tähelepanuväärsuse puudumise tõttu. Vt: Vikipeedia:Hääletused#Ida-Virumaa_mõisad_ja_mõisnikud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. jaanuar 2019, kell 00:48 (EET) Aga tore, et kõik olulised probleemid on vikis lahendatud ja saab hakata üleliigsele keelde kehtestama. Ma tõesti ei saa asjadest enam aru. Miks just millegi ärakeelamine kõige suuremat huvi tekitab, aga mitte näiteks artiklid, mida tuleks toimetada, teisaldada jne? --Epp 20. mai 2016, kell 01:03 (EEST)

Ma küsin siis vastu: miks Sa just täna öösel otsustasid, et on vaja need raamatuartiklid teha, mitte näiteks tegelda nende artiklitega, mida tuleks toimetada, teisaldada jne? Sellise vastandamisega ei jõua me kuhugi. Minu meelest tekitasid Sa need artiklid seepärast, et Estopedist kustutas Repniku mõisa artiklist siselingid ära raamatupealkirjade ümbert. --Morel (arutelu) 20. mai 2016, kell 01:10 (EEST)

See on mind juba pikemat aega häirinud, et raamatutest justnagu ei tohiks artikleid teha. Ma lihtsalt ei saa sellest aru. Mõtlesin siis katsetada. Neid saab tõepoolest ka pikemaks kirjutada, aga unustasin "pooleli"-märkuse panemata. Aga jah, palun vabandust, et ma kunagi üldse toimetamise, teisaldamise, vandalismi ja uute artiklite vaatamisega jms ei tegele. --Epp 20. mai 2016, kell 01:18 (EEST)

Ise Sa esitasid retoorilise küsimuse. :-) Kuskil pole öeldud, et raamatutest ei tohi artikleid kirjutada, aga ka nende puhul peaks olema mingi tähelepanuväärsuse kriteerium. Mind häirivad ausalt öeldes ka Andrese pikad referaadid teatud filosoofilistest raamatutest või artiklitest.--Morel (arutelu) 20. mai 2016, kell 01:25 (EEST)

Miks need häirivad? Vikipeedia on ju just selline asi, kus pole ranget formaati ette antud. Kui lähtuda selle esialgsest ideest, mille sõnastust ma muidugi ei mäleta, oligi jutt ju kogu inimkonna teadmiste kogumisest ja jagamisest või midagi sellist. Mina näen seda nii, et iga asjalik kild on väärtuslik. --Epp 20. mai 2016, kell 01:34 (EEST)

Ma ei hakkaks igast raamatust ja artiklist referaati tegema, sest enamasti saab info paigutada sisumärksõnade alla. Filosoofias saab seda suurelt osalt ka teha, aga need artiklid tuleksid ülesehituselt väga keerulised, ka nende koostamine oleks väga keeruline, ja samamoodi hiigelpikad. Sedamööda, kuidas need valmivad, saab referaate lühendada. (Filosoofia on küllaltki teosekeskne. Filosoofiat õpitakse suuresti originaalteoste järgi. Peale selle, filosoofia sisu moodustavad mõttekäigud.). Need raamatud ja artiklid, mille kohta on eraldi artiklid, on kindlasti tähelepanuväärsed. Sellised, mis eraldi artiklit ei pruugi väärida, olen pannud autori artiklisse. Peale filosoofia vajavad niisugust esitust minu meelest kõik esseelaadse ülesehituse ja sisuga teosed. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 11:22 (EEST)

Artiklitest olen teinud eraldi artikli ainult juhul, kui on tegemist klassikalise artikliga, ja arvan, et kõik raamatud, millest olen artikli teinud, on tähelepanuväärsed. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 22:23 (EEST)

Ma arvan siin jälle, et kui me kasutame seda raamatut kuues artiklis olulise allikana, siis ei saa seda pidada tähtsusetuks raamatuks. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 11:22 (EEST)

Ma ei väida ka, et kõik need allikraamatud väärivad omaette artiklit (võib-olla on otstarbekam see materjal autori alla koondada). Aga see tundub mulle õige küll, et kui need raamatud on omaette tähtsuseta kompilatsioonid või vigased soperdised, siis oleks parem viidata parematele allikatele. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 22:23 (EEST)

en:Wikipedia:Notability (books)

mitmetes vikides on teemat arutatud, nt enwiki en:Wikipedia:Notability (books) (vt seal ka iw-sid)--Estopedist1 (arutelu) 20. mai 2016, kell 18:36 (EEST)

Minu meelest seal on üsna mõistlikud kriteeriumid, kusjuures reeglid ei ole absoluutsusega paika pandud.

Mina ei hakkaks sellise raamatu kohta artiklit tegema, küll aga mainiksin seda kirjanduse rubriigis ja autori artiklis.

Retsensiooni olemasolu oleks minu jaoks siin piisav tähelepanuväärsuse näitaja. Retsensiooni ei ole. Aga minu meelest pole ka midagi, mille pärast ma keelaksin sellest raamatust artikli kirjutamise. Tundub, et seda raamatut peetakse piisavalt soliidseks. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 23:33 (EEST)

---

neid "X maakonna mõisad ja mõisnikud" raamatuid on vähemalt 15. Pole mõeldav, et igast on artikkel. Või on??--Estopedist1 (arutelu) 20. mai 2016, kell 18:36 (EEST)

Miks mitte? Aga ma ei väida ka, et tingimata peab olema. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 22:23 (EEST)

Kas mul on midagi kahe silma vahele jäänud ja kuskil on nimekiri artiklitest, mis on "ette nähtud"? Kõik, mis pole lubatud, on keelatud? --Epp 21. mai 2016, kell 00:10 (EEST)

Ilmselt on loota veel kuueteistkümnendat raamatutki. Aga jah nendest raamatutest artiklid, kas siis kõigist koos või kõigist eraldi artiklid võiksid olemas olla. Lühidalt - olen kustutamise vastu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. mai 2016, kell 22:06 (EEST)

On niisugune asi: [1]. Aga see vist ei ole arvustus. Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 08:19 (EEST)

Ma võtsin raamatukogust ühe selle sarja raamatutest, "Raplamaa mõisad ja mõisnikud". Tegemist on värviliste illustratsioonidega mugavalt kasutatava populaarteadusliku sarjaga, mille iga köide sisaldab lehekülje jagu kasutatud kirjandust, aga tekstis mingeid viiteid ei ole. Õigupoolest ei ole see mu meelest Vikipeedia jaoks kõige usaldusväärsem allikas, kuna ei saa aru, kust on faktid võetud. Tervikuna võiks see sari artiklit väärida küll, iga üksik raamat mu meelest mitte. Probleem on selles, et sarjal ametlikku nimetust pole.--Morel (arutelu) 23. mai 2016, kell 17:56 (EEST)

Ma ei ole selle vastu, et teha sarjast ühine artikkel, kuigi siis oleks pealkirjaga probleeme jah. Kui otsustatakse kunagi, et see pole allikana usaldusväärne, eks siis tuleb ka uued allikad vaadata. --Epp 23. mai 2016, kell 18:08 (EEST)

"Alo Särje mõisaraamatud"? Kohmakas... Ehk aitaks siiski raamatute loetlemisest autori kohta käival lehel, nagu see praegu on?--Morel (arutelu) 23. mai 2016, kell 18:18 (EEST)

Selleks et asendada allikaid parematega, pole tarvis mingit otsust. Seda võib alati teha, ja tasapisi peakski tegema. Andres (arutelu) 23. mai 2016, kell 19:25 (EEST)

Kui raamatu kohta pole üheski sõltumatus allikas midagi ilmunud, nii et raamatust pole ka artiklisse midagi muud kirjutada kui ilmumise fakt ja parimal juhul ümberjutustus, siis tähelepanuväärsus puudub ja artiklit polegi mõtet teha. Kas keegi (kes pole Epp) kujutab tõsimeelselt ette, et ühes paberentsüklopeedias, kui tahes suures, oleks eraldi artiklid miljonitest raamatutest, sisaldades vaid raamatukogukirjet? Ei? Siis pole ka Vikipeedial mõtet raamatukogukatalooge kopeerida. Kui raamat on ühiskonnas mingitki tähelepanu pälvinud, sellest on käsitlusi ajakirjanduses või poleemikat teistes raamatutes, siis palun. Aga mitte vikipedistide vastastikuse ärapanemise instrumendina - muidu koostan mina artikli Loend mõttetutest artiklitest, mille Epp ja Estopedist on teineteise vihastamiseks vorpinud ning nõuan, et asjaosalised seda ise täiendaksid. --82.131.109.135 15. juuli 2017, kell 23:21 (EEST)

Huvitav, et nüüd, kui artikli kustutamine hääletusele pandi, pole varasemaid vastuolijaid kusagil. Ilmselgelt on midagi viltu kas kõigi asjaosalistega või siis hääletustest teavitamise süsteemiga (mis praktiliselt puudub). --Ehitaja (arutelu) 20. november 2018, kell 13:47 (EET)