Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/valitud 2013

Heade artiklite valiku arhiiv
2007 (8) 2008 (25) 2009 (28) 2010 (18) 2011 (25) 2012 (5) 2013 (5) 2014 (9) 2015 (5) 2016 (2) 2017 (1) 2018 (0) 2019 (5) 2020 (1) 2021 (4) 2022

Siin on arhiveeritud arutelud ja hääletused lehelt Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid nende artiklite kohta, mis 2013. aastal heaks valiti.

Balfouri mänd

Esitas Ivo 30. aprill 2010, kell 17:22 (EEST)

Poolt --WooteleF 4. mai 2010, kell 15:04 (EEST)

Poolt Ivo 4. juuni 2010, kell 00:59 (EEST)

Poolt Toomperep 11. juuni 2011, kell 14:58 (EEST)

Poolt Mona 6. november 2011, kell 15:39 (EET)

Poolt --Kyng 1. veebruar 2012, kell 11:07 (EET)

Poolt Taivo 22. aprill 2013, kell 00:59 (EEST)

Rwanda

Esitas Ave Maria (arutelu) 2. juuli 2012, kell 10:33 (EEST)

Poolt. Ave Maria (arutelu) 2. juuli 2012, kell 10:33 (EEST)

Poolt --Morel (arutelu) 13. juuli 2012, kell 02:25 (EEST)

Poolt Pärtel Toompere (arutelu) 29. juuli 2012, kell 17:48 (EEST)

Poolt. Geonarva (arutelu) 29. juuli 2012, kell 18:23 (EEST)

Poolt --Mona 31. juuli 2012, kell 12:06 (EEST)

Erapooletu Mind häirib ülikillustatud liigendus. Saan aru, et on püütud mõne varasema riigiartikli eeskuju järgida või teha sisukord võimalikult paljude märksõnade abil võimalikult ülevaatlikuks. Kui eesmärk on lugeja juhtamine üksikute ja üksteisest sõltumatute faktideni, siis küllap see on hea. Aga artikkel kui tervik pole nii sidus ja on seetõttu raskesti järgitav ja raskesti loetav. Kohati jääb mulje, et ära on unustatud selline liigendusvõte nagu teksti lõikudesse jagamine, mis võiks ehk olla elementaarsemgi kui pealkirjastatud alaosade tegemine. Kui näiteks kalade ja soode kohta pole eraldi pealkirja, küllap siis oleks lugeja jaoks ikkagi aimatav, et kuskil peatüki "Loodus" all võib olla neist asjust kirjutatud. Näiteks kui viis presidendi kohta käivat ühe- või kahelauselist lõiku ühe alaosa asemel ühte lõiku koondada, siis ei pea see tähendama, et selles lõigus kirjutatakse koos justkui täiesti erinevatest asjadest, vaid ikka ühest ja samast presidendist. Ja kui esitus selle koha peal põhjalikumaks saab ja kui lõik juba pikavõitu on (juhul kui presidendi kohta poleks ka eraldi artiklit, kus temast pikemalt kirjutada), siis saaks antud teema sees eristada alamteemasid ja lõiku omakorda lõikudeks jagada. Võib-olla eeldatakse, et lühike lõik näitab justkui seda, et antud koht on poolik ja seda lõiku tuleks kindlasti veel pikemaks kirjutada, aga liigendus on edaspidise toimetamise käigus muudetav ja võiks lähtuda siiski artikli hetkeseisust (vähemasti hea artikli puhul). 88.196.241.249 18. august 2012, kell 11:13 (EEST)

Poolt – eks aja jooksul peab uuendama, aga praegu tundub veel ok. --Epp 9. juuni 2013, kell 15:15 (EEST)

Channing Tatum

Esitas Andres (arutelu) 11. juuni 2012, kell 03:07 (EEST)

Poolt Taivo 6. august 2012, kell 15:13 (EEST)

Poolt - ise tegin ja hoolega ja tundub, et sai päris korralik, seepärast julgen poolt olla. Isegi ingliskeelsest vikist esialgu tõlkega kaasa tulnud vead leidsin üles ja parandasin ära. Muidugi, nii noore tegija artiklil peab siis kogu aeg silma peal hoidma, et püsiks ajakohane. -- Toomas (arutelu) 6. august 2012, kell 15:49 (EEST)

Poolt - Pärtel Toompere (arutelu) 8. august 2012, kell 15:21 (EEST)

Poolt Ivo (arutelu) 8. august 2012, kell 15:33 (EEST)

Vastu Erapooletu Ahsoous 8. august 2012, kell 17:05 (EEST) Ahsoous 20. august 2012, kell 16:31 (EEST)

Poolt --Ivar (arutelu) 4. detsember 2012, kell 11:14 (EET)

Poolt – Lõpuosa peaks veidi värskendama, aga eks see probleem on ju ka edaspidi kogu aeg. --Epp 9. juuni 2013, kell 15:30 (EEST)

Poolt – Mona 13. juuni 2013, kell 13:19 (EEST)

Alfred Nobel

Esitas Iifar (arutelu) 8. mai 2012, kell 14:29 (EEST)

Poolt – Iifar (arutelu) 8. mai 2012, kell 14:29 (EEST)

Poolt --Morel (arutelu) 11. mai 2012, kell 08:38 (EEST)

Poolt Mona 13. mai 2012, kell 14:25 (EEST)

Erapooletu Peatükkides "Tegevus Itaalias ja Šveitsis" ja "Lõhkeaine täiustamine" pole ühtegi viidet, peatükis "Tegevus Prantsusmaal" on vaid üks viide kolme lõigu peale. Pärtel Toompere (arutelu) 26. juuli 2012, kell 17:16 (EEST)

Poolt Taivo 6. august 2012, kell 15:16 (EEST)

Poolt --Trebors (arutelu) 27. juuni 2013, kell 13:49 (EEST)

Poolt --Epp 20. juuli 2013, kell 21:54 (EEST)

Vipsania Agrippina

Suurem osa tööst on vist tehtud. Andres (arutelu) 18. mai 2012, kell 13:02 (EEST)

Erapooletu - Kaks lauset on nii segased, et mõte läheb kaduma: "Aastal 13 eKr või 15 eKr sündis neil poeg Drusus Noorem (Nero Claudius Drusus, kelle Octavianus lapsendas, nii et ta sai nimeks Drusus Julius Caesar), ainus Tiberiuse poeg, kes sai täiskasvanuks." (arusaamatuks jäi sulgudes olev osa) ja "Gnaeus Asinius, Puteoli linna patroon, keda mainib Puteoli rahvas. See võis olla Asinius Saloninus (Gnaeus Asinius Saloninus) või Asinius Gallus (Lucius Asinius Gallus). Kui Asinius Gallust samastada Lucius Asinius Gallusega, kes sai 60 konsuliks, jääb üle Asinius Saloninus."

Kui need laused loetavamaks ja arusaadavamaks ümber teha, annan poolthääle. Raskestiloetav on see artikkel ka, aga see rohkem minu probleem. Pärtel Toompere (arutelu) 19. august 2012, kell 17:33 (EEST)

Selgita, mis Sulle arusaamatuks jääb. Muidu ei oska parandada.

Ja seal, kus aru saad, võid sõnastust parandada. Andres (arutelu) 21. august 2012, kell 03:04 (EEST)

Ei saa aru, kas "Drusus Noorem", "Nero Claudius Drusus" ja "Drusus Julius Caesar" on ühe inimese nimed. Kui jah, siis miks neid nimesid nii palju on? Ja kas lapsendamise korral muutub nimi iseenesest mõistatavalt? Ehk oleks parem lause selline: "...sündis neil poeg Nero Claudius Drusus (Drusus Noorem). Kui Octavianus ta lapsendas, sai tema nimeks Drusus Julius Caesar.

Teise lause puhul saan ma aru, et Puteoli rahvas on kõnealust meest nimetanud "Gnaeus Asinuseks". Sellise nimega meest aga Rooma riigijuhtumise ajaloos pole, küll aga on olemas mehed "Asinius Saloninus" ja "Asinius Gallus". Järgmises lauses arutletaks selle üle, kummast mehest siis jutt käib. Ära on märgitud mingi tingimusega samastamine, kuigi eelnevas lauses on Asinius Gallust juba Lucius Asinius Gallusega väga kindlalt samastatud. Siis järsku öeldakse, et Lucius Asinius Gallus see siiski olla ei saa. Seda põhjendatakse sellega, et ta sai 60. aastal konsuliks. Kui see nii kindel on, et Gnaeus Asinius ja Lucius Asinius Gallus samad mehed pole, miks siis sellest Lucius Asinius Gallusest üldse räägitakse? Ja 60. aastal konsuliks saamine ei välista ka midagi, teoreetiliselt võis mees ju 75-aastaselt väga adekvaatne konsul olla.

Kui ma asjast õigesti aru sain, siis võiks teine lause olla selline:

"Gnaeus Asinius Saloninus, Puteoli linna patroon. Puteooli linnarahvas nimetas teda ka Gnaeus Asiniuseks.

Lucius Asinus Gallusest veel: kõnealuses lauses on öeldud, et ta sai 60 konsuliks. Sellele eelnevas lauses väidetakse aga, et ta sai 62 konsuliks. Pärtel Toompere (arutelu) 21. august 2012, kell 13:49 (EEST)

Õige on 62, aga tegelikult pole kindel, kas tegu oli sama isikuga või nimekaimuga. Andres (arutelu) 24. august 2012, kell 01:59 (EEST)

Nimekirja tuleks lisada veel Asinius Lupus.

Mina saan asjast aru nii, pole teada, kas Gnaeus Asinius on veel üks poeg või identne mõnega juba nimetatutest (siis üks kahest nimetatust). Andres (arutelu) 24. august 2012, kell 01:59 (EEST)

Patrooni mainitakse siin: [1]. Eespool mainitud Gnaeuse nimi võis olla ka Quintus. Miks konsuliks olek samasuse välistab, jääb tõesti arusaamatuks. Andres (arutelu) 24. august 2012, kell 02:05 (EEST)

Esimese lause sõnastasin ümber. Andres (arutelu) 24. august 2012, kell 02:06 (EEST)

Tegin teise asja ka ümber. Andres (arutelu) 24. august 2012, kell 02:10 (EEST)

Poolt. Küsimusi tekitab ainult see, miks on mõnes kohas viide lause lõpus enne punkti ja mõnes kohas peale punkti? Kas enne punkti viide tähendab, et viide käib ainult ühe lause kohta ja peale punkti, et mitme eelneva lause kohta? Või on need viited lihtsalt seal, kuhu nad juhuslikult sattusid? Pärtel Toompere (arutelu) 24. august 2012, kell 20:24 (EEST)

Kõikumine ei ole viidete, vaid märkuste puhul. Ma ei tea, kas on õigem panna need enne või pärast punkti. Sisulist vahet ei ole. Andres (arutelu) 31. august 2012, kell 02:20 (EEST)

Viidete ja märkuste kasutamine segiläbi ref märgenditega ei ole hea mõte: tekib mulje viitamisest, aga reaalselt mingile allikale viidatud ei ole. 2, 3 ja 10 võiksid ka lihtsalt teksti sees olla.--Kyng (arutelu) 31. august 2012, kell 07:33 (EEST)

Kui arvad, et võivad ka teksti sees olla, pane siis sinna.

Tavalistes trükitud tekstides on viited ja muud märkused läbisegi. Minu meelest pole midagi imelikku, et siin nii on. Pealkiri peaks "Viidete" asemel olema märkused. Andres (arutelu) 31. august 2012, kell 14:44 (EEST)

Poolt Taivo 27. veebruar 2013, kell 15:24 (EET)

Poolt Adeliine 8. juuni 2013, kell 00:48 (EEST)

Poolt --Trebors (arutelu) 27. juuni 2013, kell 14:49 (EEST)

Poolt Mona 20. juuli 2013, kell 15:17 (EEST)

Sissejuhatus on kehvake. Samale probleemile olen korduvalt tähelepanu juhtinud ka varem (viimati vist artikli Keila juures). Kas on nii raske hakata asjalikumaid sissejuhatusi koostama?

Samuti olen ma päri Kyngi märkusega. Ei poolda viidete ja märkuste segamist ning leian, et märkused tuleb teisiti esitada (meil on ka Mall:Märkus). Ivo (arutelu) 20. juuli 2013, kell 21:27 (EEST)

Nojah, tõesti võiks sissejuhatusse lisada iseloomulikku.

Mina jälle pooldan viidete ja märkuste segamist. See on trükiväljannetes tavaline, mis siis siin teistmoodi on? Peale selle, märkustes ei teki automaatset nummerdust. Andres (arutelu) 20. juuli 2013, kell 21:35 (EEST)

Arvan, et sissejuhatuses võiks mõne sõnaga mainida lahutust Tiberiusest, sest see tundub olevat kõige huvitavam seik Vipsania elus. Andres (arutelu) 20. juuli 2013, kell 21:41 (EEST)

Poolt --Epp 20. juuli 2013, kell 21:51 (EEST)