Viisk (mitmuses: viisud, kirdemurdes virs[1]) on 2–3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud pastlataoline ilma sääreta tööjalats[2][3].

Viiske kanti kogu Kirde-Euroopa metsavööndis. Tavalised olid nad Ida- ja Lõuna-Eestis, aga ka Lätis, Leedus, Venemaal ja Valgevenes. Eestis kanti viiske peamiselt suvel (nädalas võis kuluda mitu paari), 20. sajandi algusaastail juba vähesel määral, põhiliselt heina tehes vesistel sooheinamaadel.[2]

Viisud koosnesid ninast, põhjast, kannast ja paeltest. Enamasti tehti nad paju või pärna koore ribadest (sugadest), harvem kase (Kirde-Eestis) või kadaka koorest. Erinevalt venelaste ja soomlaste tugevamatest diagonaalkoega viiskudest olid eestlaste viisud lihtsad, ristkoelised.[3]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Murdekaart
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 353
  3. 3,0 3,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 239

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda