Vihma lõhn
Vihmalõhn ehk petrikoor on iseloomulik aroom, mis tekib vihmasajul teatud tingimuste kokkulangemisel.
Tekkemehhanism muuda
Lõhna tekitavad peamiselt taimeõlid ja mulla järgi lõhnav geosmiin. Vihmapiisa maapinnale paiskumise järel laialivalguv veetilk püüab lõksu veemullid, mis seejärel tilga pinnale sööstavad ning sõltuvalt piiskade kiirusest ja pinnaomadustest võib selle käigus vallanduda peentest veetilkadest koosnev udupilv. See pilv haarab endaga kaasa ka aromaatseid molekule, mis hakkavad tuule mõjul õhus levima ja ninna jõudes tajumegi spetsiifilist vihma lõhna.[1]
Tingimused muuda
Võimalikult suure aerosoolipilve tekitamiseks peaks piisad olema teatud suurusvahemikus: need ei tohiks olla liiga suured ega liiga väiksed, just seetõttu ei teki arvatavasti vihmavärsket lõhna äärmiselt tugevate või väga nõrkade sadude järel. Vihma lõhna tekkimiseks peab ka pinnas olema sobiva kuivustasemega, see ei tohiks olla liiga kuiv ega märg. Sobivate omadustega on näiteks savimuld.[1][2]
Nimetus muuda
Lõhnale on pandud 1964. aastal Austraalia teadlaste poolt nimetus petrichor – tuletis kreekakeelsetest sõnadest petra 'kivi' ja ichor 'kuldne vedelik, mis voolavat surematute soontes'.[3]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Jaan-Juhan Oidermaa (16.01.2015). "Kuidas tekib vihmavärske lõhn?". ERR Novaator. Vaadatud 11.9.2021.
- ↑ "Mis tekitab vihma ajal meeldivat lõhna?". Õhtuleht. 4. august 2014. Vaadatud 11.9.2021.
- ↑ Paul Brown (11.9.2021). "Weahterwatch: science behind the 'heaven scent' aroma of rain". Guardian. Vaadatud 11.9.2021.