Videokoosolek
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Videokoosolek ehk visuaalne kaugkohtumine ehk videokonverents võimaldab mitte samas ruumis viibivatel osavõtjatel reaalajas suhelda, kasutades selleks televiisorit, videokaamerat ja mikrofoni/kõlarit. Esimesed kasutatavad lahendused meenutasid pigem telefonikõnesid, millele oli lisatud videopilt. Videokoosoleku lahendused ilmusid vähe hiljem ning tänaseni püütakse eristada videokõnet ja videokoosolekut. Videokõnel on kaks osapoolt aga videokoosolekul on rohkem kui kaks osapoolt erinevatest asukohtadest.
Esimene äriliselt kasutatav lahendus oli AT&T loodud.
Alates 1990, mil arvutustehnika ja arvutivõrguühendustes võis näha jõudluse ja kiiruse kasvu, on videokoosolekut hakatud enam kasutama. Tolle aja esmased kasutajad olid ülikoolid, haiglad, suurettevõtted ja jõustruktuurid.
Ajalugu
muuda- 1936 – Saksa Post
- 2013 – H.265 standard
Tehnoloogia
muudaLäbi ajaloo on baastehnoloogiline lahendus jäänud samaks. Kasutusel on videokaamerast tuleva signaali edastus televiisorisse. Kaamerast tulev signaal kodeeritakse ja pakitakse kokku ning televiisorisse kuvatav signaal eelnevalt dekodeeritakse ja pakitakse lahti. Videokoosolekute lahendused on läbi ajaloo kasutanud erinevat edastusmeediat – just selle jaoks eraldatud kaablit, telefonivõrku ja internetti.
Just selle jaoks eraldatud kaabli ning telefonivõrgu kasutamisel oli tegemist signaaliedastuse seisukohalt kindla ühendusega. Kindla ühenduse korral oli signaali/paketikadu olematu. Interneti kasutamisel edastusmeediana on tegemist ebakindla ühendusega, kuna edastuskvaliteet pole internetiavaruses kontrollitav ega juhitav. Kokkuvõtlikult telefonivõrgu miinuseks on edastuskiiruse puudumine ja plussiks edastuskindlus ning interneti levikuga vahetusid need omavahel. Telefonivõrgutehnoloogia ületoomisel internetikeskkonda vajas lahendust toimetulek ebakindluse ehk signaalikao/paketikao osas.
Standardid
muuda- H.263
- H.264 ja SVC laiend
Interneti ajastu jaoks loodi uus standard H.264, mis võimaldas videopilti edastada paremini pakitult (lühem edastusaeg, mis omakorda võimaldas sama ajaga edastada suuremat videopilti). Paremini pakkimine võimaldab edastada suurema sagedusega ning ühekordsed vead ei ole nii tähelepanuväärsed. Suurema kvaliteediga edastamisel pikeneb ka edastusaeg ning seetõttu võeti kasutusele standardi laiendus G ehk Scalable Video Codec, lühend SVC.
- H.265 ja SVC laiend