Viļāni vald (läti keeles Viļānu pagasts) on vald Lätis Rēzekne piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Viļāni linnaga, Sokolki, Dekšārese, Rikava ja Sakstagalsi vallaga ning Preiļi piirkonna Galēni ja Sīļukalnsi vallaga.

Viļāni vald

läti Viļānu pagasts

Pindala: 120,5 km²
Elanikke: 1273 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 10,6 in/km²
Keskus: Viļāni
Malta jõgi

Valla pindala on 120,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1669 inimest.[2] Valla halduskeskus on Viļāni linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.

Ajalugu muuda

Aastal 1935 oli Viļēni vallas 8500 elanikku, valla pindala oli 208,8 km².[3] Aastal 1936 liideti selle vallaga veel osa Varakļāni vallast (Malta jõe vasakule kaldale jäävad alad). Aastal 1945 moodustati Viļēni vallas Makūži, Ornicāni, Radopole, Rikava, Skudnovka, Sokoli, Viļāni ja Zirkauka külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1975 liideti Radopole külanõukoguga likvideeritav Viļāni linna maaterritoorium. Aastal 1990 muudeti Radopole külanõukogu Viļāni vallaks.[4] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Viļāni piirkonda. Rēzekne piirkonnas kuulub vald Viļāni allüksusse.[5]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Trūpi keskaegne kalmistu, hiiepaik Trūpi Kuradikivi ja Piziči linnamäe asulakoht ehk Linnaase.[6]

Loodus muuda

Vald asub Ida-Läti madalikul. Suuremad jõed on Lauza, Spierga ja Malta jõgi. Järvedest jäävad valda Viļāni järv (1,4 ha), Notra järv (4,7 ha) ja Radopole järv (3,5 ha). Looduskaitse all on Mukuļi mõisa künnapuu ja Dravase mänd.[7]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 896 lätlast, 743 venelast, 18 valgevenelast, 1 ukrainlane ja 3 poolakat.[8]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Aleksandropole skrajciems 16 (2020)
Bieči skrajciems 1 (2020)
Blūzmi skrajciems 1 (2020)
Brikuļi skrajciems 13 (2020)
Briuci skrajciems 27 (2020)
Broki skrajciems 10 (2020)
Dervanka skrajciems 1 (2015)
Frolovka skrajciems 4 (2020)
Jaunviļāni vidējciems 324 (2020)
Jūški skrajciems 5 (2020)
Kristceļi skrajciems 100 (2020)
Kūkoji skrajciems 39 (2020
Lagoni skrajciems 28 (2020)
Lauzinīki skrajciems 25 (2020)
Lavrovka skrajciems 7 (2020)
Lielie Tūči skrajciems 4 (2020)
Lucāni skrajciems 25 (2020)
Malmežnieki skrajciems 21 (2020)
Malta vidējciems 211 (2020)
Masaļski skrajciems 31 (2020)
Meža Tūči skrajciems 9 (2020)
Mukuļi skrajciems 11 (2020)
Notra skrajciems 111 (2020)
Orneicāni mazciems 53 (2020)
Piziči skrajciems 10 (2020)
Poči skrajciems 29 (2020)
Priuši skrajciems 24 (2020)
Radopole vidējciems 258 (2020)
Rampāni skrajciems 29 (2020)
Rimši skrajciems 20 (2020)
Solaskungi skrajciems 2 (2020)
Šautines skrajciems 12 (2020)
Teveņāni skrajciems 50 (2020)
Trūpi skrajciems 44 (2020)
Ūgrinīki mazciems 29 (2020)
Viļānu muiža mazciems 26 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. «Pašvaldības apraksts un struktūra» Rēzeknes Novads
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 27.05 2020
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda