Vera Laškova

Vera Jossifovna Laškova (Ве́ра Ио́сифовна Лашко́ва) (sündinud 18. juunil 1944 Moskvas) on endine Nõukogude dissident.

Elukäik ja tegevus

1960. aastate keskel õppis Moskva Riikliku Kultuuri ja Kunsti Instituudis (MGUKI) õhtuses osakonnas režissööriks ja töötas masinakirjutajana.

Sõbrustas mitteformaalse kirjandusrühmituse SMOG liikmetega, kes 1965. aastal korraldasid Majakovski väljakul avalikke luuletuste lugemisi. Paljud SMOGi liikmete kogunemised toimusid Laškova kodus. 1966. aastal tegeles ta samizdat kogude "Valge raamat" (materjalid Sinjavski ja Danieli kohtuprotsessist, kogunud Alexander Ginzburg) ja "Fööniks-66" (koostaja Juri Galanskov) ümbertrükkimisega. Sellega seoses ta jaanuaris 1967 arreteeriti ja ta viibis aasta eeluurimisvangistuses. Jaanuaris 1968 mõistis Moskva linnakohus talle poliitilisel "Nelja protsessil" üheaastase vanglakaristuse (misjärel ta varsti vabastati, võttes arvesse juba eelvangistuses viibitud aega).

Pärast vabanemist jaanuaris 1968 tegeles põrandaaluse jooksvate sündmuste kroonika paljundamisega kuni 1972. aastani. Seejärel koostas mitmeid samizdati materjale. 1978. aastal koostas illegaalse almanahhi "Kaluga, juuli 1978" Aleksandr Ginzburgi kohtuprotsessi kohta. 1983. aastal saadeti ta Moskvast välja.

Alates 1990. aastast elab ta pensionärina taas Moskvas. 2019. aastal oli ta peaosas Andrei Smirnovi filmis "Prantslane", mis käsitles Aleksandr Ginzburgi elu.