Ava peamenüü

Vennad Voitkad on Ülo Voitka ja Aivar Voitka. Nad olid Eesti metsavennad 1986–2000.

21. märtsil 1986 läksid vennad Aavo ja Aivar Voitka hirmust teenistuse ees Nõukogude sõjaväes metsa peitu, järgmisel päeval liitus nendega Ülo Voitka. Aivar Voitka arreteeriti 28. märtsil 1986. 20. augustil 1986 karistati Aavo Voitkat 3 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega, ta oli vangis Venemaal ja Patarei vanglas kuni 1993. aastani, mil naasis isakoju. Aivar Voitkat karistati 20. jaanuaril 1987 3-aastase vabadusekaotusega tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega. 30. aprillil 1987 lasti ta puhkusele ja ei pöördunud tagasi. Seejärel varjasid Ülo ja Aivar Voitka end Lõuna-Eestis ja Lätis. Nad rajasid metsadesse punkreid, mis olid hoolega maskeeritud. Esimene punker avastati alles siis, kui traktoriratas vajus punkri laest läbi. Vendade metsavendlusest kasvas legend, nad suutsid ennast 14 aastat metsas varjata, 3 politseinikku pidid oma relvad ja laskemoona neile loovutama.

Voitkad tabati 29. veebruaril 2000, kui politsei sai teate metsatööliselt, kes nägi Viljandimaal Viiratsi vallas Viiratsist kaks kilomeetrit eemal Mäeltkülas kaht kahtlast meest Kangrumatsi talumaja poole minemas. Vennad olid varjunud sauna ehitatud peidikusse. Pärast tund aega kestnud läbiotsimist leidsid politseinikud peidiku. Vennad tulistasid ka politseinike suunas, kuid ei tabanud kedagi. Politseinikud piirasid maja ümber, lisaks toodi Tallinnast appi ka K-komando. Kell 14:30 andis Ülo Voitka alla, 15:45 andis ka teine vend Aivar alla.[1]

KirjandusRedigeeri

  • Ülo Russak. Ilveste impeerium. Vendade Voitkade lugu. Kirilille Kirjastus, Tallinn, 2001.

ViitedRedigeeri

  1. Airi Ilisson, Siim Randla, "Vennad Voitkad murdusid", Õhtuleht, 01.03.2000