Venjoki kihelkond
Venjoki (vene keeles Славянка, Slavjanka, saksa Slawanka)[1] on endine ajalooline ingerisoome luteriusuline kihelkond Ingerimaal. See oli rahvaarvult Ingerimaa suurim kihelkond. Ajalooliselt kuulus kihelkond Ingerimaa ja seejärel Peterburi kubermangu. Nüüdisajal jääb kunagise kihelkonna territoorium Leningradi oblasti Peterburi linna ja Gattšina rajooni maa-aladele, hõlmates ka mitut suuremat linna ja linnalist asulat, nagu Puškin, Pavlovsk, Aleksandrovskaja, Pulkovo, Slavjanka ja Ust-Slavjanka.
Ajalugu
muudaVenjoki kihelkond asutati 1641. aastal. Rootsi ajal kuulusid abikogudusena selle juurde ka Liissilä ja Inkere kabelikogudused. 1803. aastal valmis koguduse jaoks Popova külla soome arhitekti Juhana Saloneni projekti järgi ehitatud nn topeltristi põhikujuga (soome keeles kaksoisristikirkko) puukirik. 1883. aastal hakati vana puukiriku asemele ehitama uut, gooti stiilis kivikirikut, mis pühitseti 1885. aasta 1. novembril Püha Maarja Magdaleena kirikuks. Kiriku arhitekt oli venelane Aleksander Vidov ning kirikus oli 1100 istekohta. 1890. aastatel töötas koguduse juures pühapäevakool.[2]
1937. aasta 1. septembril arreteeriti koguduse õpetaja Pekka Braks süüdistatuna spionaažis ning hukati 15. novembril. Koguduse viimane jumalateenistus toimus 19. septembril, misjärel kirik suleti ning hoone võeti kasutusele klubina. Tänapäeval tegutseb hoones laboratoorium.
Rahvastik
muudaVenjoki oli Ingerimaa üks suuremaid ja tihedama asustusega kihelkondi. 1848. aastal elas etnograaf Peter von Köppeni järgi kihelkonnas 8346 ingerisoomlast, kellest suurema osa moodustasid savakod. Ingerisoomlastest enamuse kõrval leidus ka vähemal hulgal venelasi, isureid ja sakslasi.[3]
1865. aastal kuulus kogudusse 8985 inimest, 1917. aastal 12 954 ja 1928. aastal 12 260 inimest.
Teise maailmasõja järel asendati kohalik valdavalt ingerisoomlastest elanikkond venelastega ning pagulusest Soomest koju naasnud ingerisoomlased paigutati ümber teistele Venemaa aladele.
Venjoki külad
muudaAnttila, Glaasova, Haapasaari, Haikkola, Hampaala, Hietakylä, Humalasaari (Hynnisi), Huuhka, Hyvösi, Hällölä, Häyhäsi, Hörkkölä, Jäniskylä, Kaakkala, Kapasi, Kaskisaari, Kekälekylä, Kelola (Jurkina), Kiiskilä, Kivola, Kokkola, Kommola, Koprala, Korhosi, Korkanmäki, Korkeamaa, Kouru (Kotsalainen), Koussula, Kuivila, Latukka, Leppälä, Luukkasi, Lyysmäki, Länkioja, Marinova, Mestilä, Montila, Mosina, Mosinanmylly, Novavesti, Paapala, Pappilanautio, Patamäki, Pieni-Ruussova, Pieni-Saklina (Ahola), Pieni-Selkelevä, Piisinä, Poritsa, Porttila, Poru, Pääsölä, Rahkola, Rajakivi, Repola, Ripsevä, Ropola, Rusinautio (Rusila), Rönölä, Saamosti, Saapru, Saksala, Sintosi, Suosaari, Suuri-Kattilaisi, Suuri-Ruussova, Suuri-Saklina, Suuri-Selkelevä, Särtsä, Tanilova (Hantsula), Tonnila, Torasaari, Tärölä, Uusi-Kattilaisi, Uusikylä, Uusi-Onttola, Vanhala, Vanhamoisio, Vanhamylly, Vanha-Onttola, Vekkilä, Ventola, Verevä, Vähikkälä, Väärälä.
Galerii
muuda-
Venjoki puukirik 1840. aastatel, gravüür
-
Venjoki puukirik 1870. aastatel
-
Venjoki kirik 20. sajandi alguses
-
Endine kirikuhoone 1997. aastal
Viited
muuda- ↑ EKI KNAB
- ↑ "Приход Venjoki / Венйоки, Славянка - inkeri.ru". Vaadatud 30.03.2017.
- ↑ Köppen, Peter v. (1867). Erklärender text zu der ethnographishen karte des St. Petersburger gouvernements. St. Petersburg.