Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1432–1435 eksisteerinud riiklikust moodustisest. Gadjatši lepinguga ette nähtud riikliku moodustise kohta vaata Vene Suurvürstiriik (1658–1659).

Велике князівство Руське
Vene Suurvürstiriik

Alex K Grundwald flags 1410-02.svg
Herb Pogon Ruska.jpg
LippVapp
VKL-1462-ru.png
RiigikeelVanavene keel
Vanavalgevene keel
PealinnKiiev, Polotsk
Riigipeasuurvürst Švitrigaila
Iseseisvus14321435

Vene Suurvürstiriik (vanavene keeles Велике князівство Руське, vanavalgevene keeles Wialikaje Kniastwa Ruskaje) oli 1432 Leedu suurvürstiriigist lahku löönud osa, mida valitses Leedu suurvürst Švitrigaila ning mille Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi väed 1435 tagasi vallutasid.

Gedimiinidel oli pärast Vytautase surma 1430 Leedu suurvürsti troonile vaid kaks katoliiklasest kandidaati: Vytautase vend Žygimantas Kęstutaitis ja Jogaila vend Švitrigaila (Grodno uniooni vastane). Švitrigaila oli troonipretendent juba Vytautase valitsemisajal. Tema surma järel valitigi Švitrigaila Leedu suurvürstiks, kellena ta sai olla vaid paar aastat.

Švitrigaila kuulutas ennast Poola kroonist sõltumatuks, mis tähendas Grodno uniooni lõppu. See kutsus esile sõja Poola kuningriigiga. Vytautase noorem vend Žygimantas tõukas Poola kuningriigi toel 1432 Švitrigaila võimult. See vallandas omakorda kuluka kodusõja, milles Švitrigaila liitlaseks olid Leedu idapoolsete, slaavlastega asustatud alade vürstid ja Liivi Ordu.

1432. aastal sai Žygimantas Leedu suurvürstiks. Kaks aastat hiljem andis ta välja nn. Žygimantase privileegi, mis tagas Leedu õigeusulistele aadlikele nende katoliiklastest seisusekaaslastega võrdsed isiklikud ja varalised õigused. Selle eesmärk oli võita enda poole senised Švitrigaila toetajad Leedu suurvürstiriigi idaosas. Žygimantasel õnnestus võim tasakaalustada, see saavutatud, alustas ka tema Poola suhtes Leedu õiguste eest seismist.

1. septembril 1435 toimunud otsustavas Pabaiskase lahingus sai Švitrigaila lüüa, tema liitlane Liivi ordu maameister (1434–1435) Frank Kirskorf langes. Palju ordurüütleid langes vangi. See kaotus oli Liivi ordule peaaegu sama ränk kui Grünwaldi lahing 1410 oli olnud Saksa ordule. 31. detsembril 1435 kirjutati alla rahuleping, millega Liivi ja Saksa ordu kohustusid mitte sekkuma Poola-Leedu riigi siseasjadesse. Rahuleping ei muutnud Melno rahuga 1422 kindlaks määratud piire.

Švitrigaila jätkas lootusetut vastupanu Žygimantasele. Litviinide silmis oli Švitrigaila patrioot, kuna ta püüdis taastada Leedu riigi ühtsust. Kuid alguses oli poolavastane ka Žygimantas (oli lausa Švitrigaila poolel), kuid Poola aadlikud kallutasid ta peatselt poolt vahetama. Nii loobus Žygimantas Vytautase poolt välja võideldud Leedu suveräänsuse tagatistest Poola kasuks.

Oma võidu tähistamiseks Pabaiskase lahinguks laskis Žygimantas ehitada kiriku. Hiljem kerkis selle ümber Pabaiskase küla.

Žygimantase tapsid 1440. aastal Trakai lossis Leedu suuraadlikud, kellele tema tsentralisatsiooni- ja poolavaenulik poliitika ei meeldinud. Tema surma järel sai Poolas võimule Kazimierz IV.