Velislavi piibel

Velislavi piibel (Velislavova bible, Velislai biblia picta) on hilisgooti illumineeritud käsikiri, loodud umbes aastail 1325–1349 Prahas[1]; käsikiri loetakse nn rahvalike käsikirjade (pildipiibel, biblia pauperum) hulka kuuluvaks ja asub Tšehhi Rahvusraamatukogus kirje XXIII.C.124 all[2]. Velislavi piibel kuulub koos Kunigunde passionaali ja Vyšehradi koodeksiga Rahvusraamatukogu kõige väärtuslikumate varade hulka[3] ja seda on kaks korda faksiimileväljaandena välja antud[1].

Lott ja inglid. Illustratsioon Esimese Moosese raamatu peatüki 19:1–3 kohta
Kaini ja Aabeli ohvrid; Kain tapab Aabeli
Püha Václav vilja lõikamas

2006. aastal tunnistati Velislavi piibel rahvuslikuks kultuurimälestiseks[4].

Kirjeldus

muuda

Käsikiri on formaadis 30,7 × 24,5 cm, algselt umbes 200 lehest on säilinud 188 lehte 747 piiblistseeniga ja lühikeste ladinakeelsete kommentaaridega nende juures. Illustratsioonid, ühevärvilised sulejoonistused pärgamendil, on loodud väheste vahenditega ja tagasihoidliku kunstilise tasemega, nagu see on rahvalikele käsikirjadele omane. Vaid üksikud illustratsioonid on värvilised.

Tellija ja autorid

muuda

Käsikirja kirjutas ja joonistas 14. sajandi esimesel poolel tundmatuks jäänud autor või mitu autorit kanoonik Velislavi tellimusel. Velislav oli õukonnakirjutaja Böömimaa Johann I õukonnas Prahas; hiljem jäi ta notarina ja diplomaadina ka Johanni poja Karl IV teenistusse. Velislavi ennast on kujutatud leheküljel fo 188r põlvitamas Aleksandria Katariina kuju ees.

Viited

muuda

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda